Doonorlus (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Nimetu

Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd. Esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. 6 Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud. (Kuidas määratakse veregrupi. Tlu) 1. 5. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas

Kategoriseerimata

60

odp

Doonorlus

tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14)  Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean-

Bioloogia

2

doc

Vererühmade süsteemid

VERERÜHMADE SÜSTEEMID (AB0 ja Rh.) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks ­ A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A o

Bioloogia

2

doc

Füsioloogia kordamise vastused

optimaalse elukeskkonna tagamine globiinist, mille moodustavad kaks teada 12, lambal 8, hobusel 8, seal 15, koeral 8 ja kanal 12 veregruppide süsteemi Vereülekanne loomadel · Lemmikloomadel ja hobustel · Vajalik doonori ja retsipiendi vere sobivuse kontroll: doonori erütrotsüüdid segatakse kokku retsipiendi vereseerumiga · Koertel ideaalne doonor 1.1., 1.2. ja 7. neg · Hobustel Qa ja Aa negatiivne Põlvnemise selgitamiseks. 36. Tserebrospinaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). TSEREBROSPINAALVEDELIK Ajuvatsakestes,seljaajukanalis ja subarahnoidaalruumis esinevat vedelikku nim tserebrospinaalved Tserebrospinaalvedelik kaitseb aju mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub

Füsioloogia

10

docx

VERI

IV. VERI 1. Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid. *Transpordifunktsioon ­ veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitained kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile *Kaitsefunktsioon ­ Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine ­ Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere m

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

35

ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned  Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/  1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid

Bioloogia

70

ppt

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned  Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/  1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid

Bioloogia

3

docx

Veredoonorlus

Häädemeeste Keskkool Veredoonorlus Referaat Juhendaja: Ülle Valgi Koostaja: Janelis Jõgis Häädemeeste 2010 Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on doonor. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Paljud inimesed ei taha loovutada verd, sest kardavad nõelatorget või nakkust. On kindlaks tehtud, et verekeskustes töötavad spetsiaalse

Bioloogia

Kommentaarid (0)