1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
linnapead valiti salajasel rahvahääletusel. Nende usk sarnanes ristiusule. 13. pilet Cervantes Elas 1547- 1616. Ta oli pärit vaesest Hispaania perest. Haridust tal ei olnud, kuid tööle sattus kardinali õukonda. Sõjaväes sattus ta Leipzigi merelahingusse ja sai haavata. Kui ta 1575 laevaga Hispaaniasse läks, sattus ta piraatide kätte vangi. 1580 koju jõudes hakkas ta maksukogujaks ja läks jälle vangi. Lõpuks hakkas teatritele näidendeid kirjutama. 1605 kirjutas ta ,,Don Quijote I" ja 1615 ,,Don Quijote II". Need olid küll väga menukada romaanid, kuid vaeseks jäi ta sellegipoolest. ,,Don Quijote" on paroodia, mis naeruvääristab rüütliromaane. Don Quijote on vaesunud aadlik, kes loeb rüütliromaane ja läheb nende tõttu hulluks. Ta hakkab ette kujutama, et on rändrüütel. Ta võtab omale uue nime Don Quijote (pirukas) La Manchast (mõttetu koht Hispaanias). Kannupoisiks võtab ta endale Sancho (peenike) Panza (kõht), kes oli rumal aga nutikas
mahukaid proosaromaane rüütlitest. Tähtsamad rüütliromaanid - "Amadis de Gaula" (Wales'i Amadis; 1508) Rodriguez de Montalvo, mahukas proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai Hispaania kuulsaim rüütliromaan - Rodriques de Montalvo "Amadis de Gaula". Kataloonia tuntuim teos Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504)
skeptilisust. Võime teada küll palju ent iial ei tea me kõike. Mida targemad me oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algatajaid uusaegses filosoofias. · Raamatutest õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 11. Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.) (RA, Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 14 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tänapäevast kuju hakkas romaan võtma 15. sajandi teisel poolel. · Enamlevinud liik rüütliromaan. · Võib rääkida uusaegse massikirjanduse tekkest rüütliromaane ilmus 15-16 sajandi Hispaanias väga palju.
Sellest ta hiljem loobub ja saab sõjaväemoona hooldajaks. Usaldas riigiraha pankuri kätte, kes selle varastab. Oli vangis selle eest. 5 aasta pärast pandi uuesti vangi riigiraha kuritarvitamises. Vabaks saades hakkab taas kirjutama. 17. sajandi algus on tema kirjandusliku loomingu hiilgeaeg. Aastal 1605 saab “Don Quijote” populaarseks, aga see ei rikasta Cervantest. Vahepeal kirjutab lisaks näidendeid, novelle ja jutustusi. Üks tundmatu autor kirjutas “Don Quijote II”, aga see on võltsing. Don Quijote Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam – teenija-karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Kõik kommentaarid