10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helper
Õppematerjali autor
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN
tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal =Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga -Võtsid selle üle
ihaldama, mõtleb plaani välja ja saab soovitu kätte, samal hetkel kaotab huvi selle asja vastu ning ei tea, mida sellega peale hakata. Ahmib kogu aeg tühjust. Sirutab käe asjade järgi, millele ei oska anda mõtet. Don Juani kujus on rikkunud fundamentaalset renessansi reeglit, mis puudutab näidendi kangelast kangelane võis olla petis, kelm, saada oma noosi pettuse teel, sealjuures pidi ta alati olema noor, sümpaatne ja veetlev, pidi publikule meeldima. Tirso Don Juan on noor, võib olla ka ilus, aga temas pole tilkagi veetlust, ta on täiesti ebasümpaatne, reptiilne on libe, külm ja ebameeldiv. Temas puudub see, mis moodustab humanismi sisu, on antihumanistlik, puubub inimlik mõõde, st temas puudub inimlik nõrkus. Nõrkus teebki tihti inimese veetlevaks. Kuna temas puudub veetlus, siis ei saa ta daame panna endasse armuma, saab seda teha vaid pettuse teel. Don Juan on nagu kehastunud mask, see mis ta teeb on maskimäng. Oma
toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Selle teose tragöödia seisneb selles, et jumalad on Oidipusele needuse peale pannud ja kuigi Oidipus proovib saatuse eest põgeneda, ei lähe tal see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes
Seltskonnale see ei meeldi, aga publik oli vaimustuses. Moliere hakkab suhtlema kirjanikega ja lepib ka isaga ära. Näidend ,,Meest kool". 1622 abiellub ta Amandaga, nad saavad kolm last, kellest kaks surevad. Edukas näidend ,,Naiste kool". 1664 sünnib poeg, kes sureb. Näidend ,,Tartuffe", mille kuningas ära keelas, sest see ründas kirikut ja oli usuvastane. 1665 näidend ,,Don Juan", mille aluseks on mingi hispaania lugu. Don Juan valib omale täiesti suvaliselt igasuguseid naisi, ta on Moliere ainuke läbinisti negatiivne tegelane. Shakespeare tervis jääb halvemaks ja abielu läheb metsa. 1669 saadakse siiski luba ,,Tartuffe" mängida. Näidendid ,,Kodanlasest aadlimees", ,,Scapine kogemused". 1673 etendub ,,Ebahaige". Selle neljandal etendusel hakkab ta köhima ja samal õhtul ka sureb. 1817 maetakse ta Pere- Lochaise kalmistule. ,,Tartuffe" on aegade jooksul mitmeti tõlgendatud. Nt Tartuffe kui
toimusid 3 korda aastas. Nendel üritustel astusidkui zonglöörid oma teostega üles, esitasid ka draamateoseid, seal hulgas ka miraakleid (vaid oletus, kindlad tõendid puuduvad). Miraaklite autorid olid justnimelt zonglöörid. Kirik kutsus maiste asjade juurest tagasi suurema usu juurde (neid, kes olid äralangenud). Neitsi- Maarja asemele astub Jumalaema kuju. ,,Miraakel Teofilis" 1261. aastal ilmunud teos. Esimene klassikaline miraakel, milel kesksel kohal on Neitsi-Maarja. Teose autor on Rutebeuf, ta elas 13. sajandi teisel poolel. Ta kirjutas palju pühakuelulugusid. Teofilos elas 6. sajandil ja oli piiskopi abistaja, vana piiskop suri ära ja hakati piiskopkonnale valima uut piiskoppi, seda ametit pakuti ka Teofilusele, ta aga ei tahtnud seda tööd. Selle tulemusel valiti teine mees ja see piiskopp hakkas Teofilist kiusama ja lasi ta ametist lahti. Teofilus oli viletsuses ja vaesuses, ta leppis lepingu
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Selle teose tragöödia seisneb selles, et jumalad on Oidipusele needuse peale pannud ja kuigi Oidipus proovib saatuse eest põgeneda, ei lähe tal see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et
Eesti keeles on üsna vana tõlge (1924, Johannes Semper (Semper tõlkis ka "Dekameroni". On andunud väga palju Eesti kirjanduskultuurile ja tõlkimisele. 1920 aastal avaldas tõlke raamatust "Wilt Whitman". Oli teedrajavas rollis.) ). Koosneb 31 osast, enamus on sonetid. Selles on ka kansoone. On ka luuletuste selgitused. Autobiograafiline raamat oma armastusest Beatrice'i vastu. Ta kirjeldab armastuse kulgu selle puhekmist, arengut, kahtlusi, surma. Teose lõpus on sügav emotsioon, mis valgustas Dante kogu ülejäänud elu, ta lubas, et tal on kavas kirjutada teos, mida keegi varem pole kirjutanud, kus ta ülistab Betarice'i nii, nagu keegi teine pole. Teoses on tervikuna selleaegses kirjanduses palju sümboleid. Boccaccioga on palju kokkulangemisi. Kui ta oli 9- aastane ja nägi Beatrice'i, kes kandis veripunast (armastuse värv) kleiti. Siis edasi on ta 18-astane, siis kannab naine helendavat valget (puhtuse, vooruse värv) kleiti, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid