Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Dominikaani Vabariik (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskosas või pealinna ümber ?
 
Säutsu twitteris
RANNU KESKKOOL

X KLASS



TAAVI TÄKKER

Dominikaani Vabariik

UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS




JUHENDAJA : VAIKE ROOTSMAA




RANNU 2007

Sisukord


Üldandmed 3
Üldiseloomustus 3-4
Geograafiline asukoht 3-4
Kliima 4
Taimestik 4
Loomastik 4
Koloniaalminevik 4-5
Riikide võrdlus 5
Majandusorganisatsioonid 4-5
Rahvastik ja asustus 6-7
Linnastumine 7
Pealinn Santo Domingo 8
Energia majandus 8
Elektrienergia tootmine 9
Esmasektor 9-10
Põllumajandus 9
Kalandus 10
Metsamajandus 10
Tööstus 11
Eksport ja Import 11-12
Transport 12-13
Turism 13
Kokkuvõte 14
Summary 15
Kasutatud allikad 16
Lisad





Üldandmed
Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart.
Pindala: 48720 km2
Rahvaarv: 9183984 (2006)
Pealinn: Santo Domingo
Elanikke pealinnas: 1887586 (2002)
Haldusjaotus : 31 provintsi ja 1 rajoon
Keel: Hispaania
Rahaühik: Peeso
(allikas 1)
Üldiseloomustus
Geograafiline asukoht
19o 00’N 70 o 40’W
Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga.
Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest , mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk-Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad.
Kliima
Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Pealinnas Santo Domingos püsib meeldivalt mõõdukas kliima aastase temperatuuriga 23 oC. Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist juuni lõpuni ja septembrist novembri lõpuni. Pealegi kujunevad just neil kuudel troopilised orkaanid, mis mõnikord kipuvad rannikualasid laastama.
Loomastik
Loomastik on tavaline Kariibiale – palju roomajaid, nagu kaimanid, sisalikud, iguaanid, maod ; rohkesti elab veelinde ja värvikirevaid troopikalinde.
Taimestik
Taimestik on troopiline . 46% pindalast on kaetud metsaga, kus kasvab seedreid, mände, väärispuid, nagu mahagonipuu , palisander ja tulbipuu, rohkesti on viljapuid. Kahjuks viimastel aastatel on hakatud metsi varasemast rohkem laastama.( allikas 2)

Koloniaalminevik
Dominikaani Vabariigi avastas Christopher Kolumbus oma esimesel õhureisil 1492 aastal. Hispaniola saar sai tugialaks hispaanlastele kui nad vallutasid Kariibi mere saarestikku ja Ameerika mandrit. 1697. aastal tunnustas Hispaania Prantsuse valitsuse üle läänepoolse kolmandiku saarest, mis sai 1804. aastal Haitiks. Ülejäänud saar oli tuntud kui Santo Domingo, otsitav kasu oma iseseisvusele oli 1821 . aastal, aga oli vallutatud ja valitsetud Haitilaste poolt 22 aastat. Lõpuks Saavutas iseseisvuse Dominikaani Vabariigina 1844 . aastal. Esimene president Pedro Santana suutis tõrjuda haitilaste vallutuskatseid, kuid mitte uut Hispaania okupatsiooni. Pärast võidukat iseseisvussõda taotleti toetust USA- lt. Diktaator Ulises Heureaux’ valitsemisajal läks Dominikaani Vabariigi majandus peaaegu täielikult USA kompaniide mõju alla, sellele järgnes USA okupatsioon .
1996 aastal valiti presidendiks Leonel Antonio Fernandez Reyna, kes viis ellu hulga IMF- i nõutud majandus reforme, stabiliseeris peeso ning saavutas majanduskasvuks umbes 7% aastas. Alates 1945 aastast on Dominikaani Vabariik ÜRO liige. Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 18. novembril 2002. aastal.( allikad 1, 16)
RIIKIDE VÕRDLUS
Poola, Eesti ja Leedu asuvad Euroopas. Brasiilia ning Dominikaani asuvad Lõuna-Ameerikas. Rikkamad riigid on Poola, Eesti ja Leedu ning vaesemad Lõuna riigid on Brasiilia ja Dominikaani. Poolal ja Eestil on sama inimarengu indeks, mis on ka kõrgeim neist teistest riikidest (indeks - 0,858), inimarengu indeksi pingereas kuulub Poolale 36. ja Eestile 40 koht. Eestile järgneb küllaltki sarnaste näitajatega Leedu, mille inimarengu indeks on 0,854 ning on sellega 41. kohal. Brasiilia inimarengu indeks on 0,792 ning on 69. kohal. 25 kohta tagapool on Dominikaani, kus indeks on 0,751. Keskmine vanus on kõrgeim Poolas 74,6 aastat, järgneb Leedu 72,5 aastaga ja Eesti 71,2 aastaga. Brasiilia elanike keskmine vanus on Poola omast 3,8 aasta võrra madalam- 70,8. Dominikaanis on keskmine vanus vaid 64,5
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Dominikaani Vabariik #1 Dominikaani Vabariik #2 Dominikaani Vabariik #3 Dominikaani Vabariik #4 Dominikaani Vabariik #5 Dominikaani Vabariik #6 Dominikaani Vabariik #7 Dominikaani Vabariik #8 Dominikaani Vabariik #9 Dominikaani Vabariik #10 Dominikaani Vabariik #11 Dominikaani Vabariik #12 Dominikaani Vabariik #13 Dominikaani Vabariik #14 Dominikaani Vabariik #15 Dominikaani Vabariik #16 Dominikaani Vabariik #17 Dominikaani Vabariik #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavi38 Õppematerjali autor

Lisainfo

uurimuslik referaat

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

fzzz profiilipilt
fzzz: Veidi vigane esitlus, kuid muidu täitsa normaalne
15:05 18-05-2014


Sarnased materjalid

10
doc
India vabariik
14
docx
Malta Vabariik
17
docx
PORTUGALI VABARIIK
33
ppt
Tšiili Vabariik
38
doc
Hiina rahvavabariik
22
docx
Lõuna-Aafrika Vabariik
16
doc
Lõuna-Aafrika Vabariik
26
doc
Poola Vabariik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun