Domeenid ja ip aadressid (0)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) ­ loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik

Arvutiõpetus

54

docx

Arvutivõrgud ja andmeside

CSMA/CD  CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus.  MA - Multiple Access - mitmikpöördus.  CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain)   Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni  Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater)  Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks  võimendab signaali(ka taasformeerib).  MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline  Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust  Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader  Preambula = 8 baiti (1010101010....101011)  Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus  0-1500 - pikkus

Arvutivõrgud

25

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede ,,parimat võimalikku teed pidi". Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi

Arvutivõrgud

52

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea

Tehnoloogia

144

docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

keerulisem (nt tegelt võib seal olla veel Bobi piirkond kirjas a la relay.east- europe.hotmail.com). DNSi saab kasutada, et leida see keerulisem email üles. Koormuse jaotamine (?) - Load distribution, Kopeeritud veebiserverite vaheline liikluse jaotamine. Suuremad saidid nagu cnn, facebook jne omavad mitut serverit, mis kõik jooksevad omaette süsteemina ja neil kõigil on oma IP aadress. Kui klient teeb DNS päringu nt cnn.com jaoks, siis DNS tagastab talle kõigi nende serverite IP aadressid, aga vahetab iga vastuse puhul nende järjekorda, sest tavaliselt HTTP request läheb sinna IP aadressile, mis on kõige esimene. Miks on üldse mitu DNSi, mitte üks eriti suur server: 1. Kui sellega läheb midagi ****, siis põhimõtteliselt internet kukub kokku 2

Arvutivõrgud

32

doc

Network üldiselt

millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist

Arvutiõpetus

42

pdf

Side Eksam 2016

16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima. ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Vastav arvuti vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid meelde. NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda aadressiks ja vastupidi Võrguaadresside klassid: • A – standartne/algne. võrgu määrab esimene bait • B – võrgu määravad kaks esimest baiti • C – võrgu määravad kolm esimest baiti, neid on palju • D – multicast edastuseks – ühelt aadressilt kõigile, kes tahavad • E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks

Side

28

docx

Arvutivõrgud eksamiks

TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33. NAT Kõik võrgust lahtuvad paketid on ühe aadressiga (NAT aadress) ,kuid sisaldavad erinevaid allika pordi numbreid. NAT kasutamine paljundab IP aadresse. Välismaailma jaoks on see LAN võrk kui üks IP aadress. NAT asendab väljaminevad IP aadressid ja pordi numbri (LAN IP'd) NAT IP 'ga ning uue pordi numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub. Kui NAT marsruuteri taga asub server siis tehakse nii ,et NAT marsruuter edastab kogu sissetuleva info alati serverile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP +

Arvutivõrgud

Kommentaarid (0)