Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Domain Name System (esitlus) - sarnased materjalid

domeen, resolver, steem, domeenid, brauser, rate, riigiasutused, domain, operatsioonis, helepanu, rakendusprogrammid, koosk, suhtlema, aadressiga, unikaalne, aadressile, numbrite, numbreid, eraldavad, juttu, laadne, elik, ascii, neljanda, yahoo, organisatsioonid, eraisikud, arpa, coop, bash
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida.

Arvutiõpetus
188 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited ­ rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb

Arvutivõrgud
380 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“.  See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.  HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.  Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb.  Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv (persistent) ja mittepüsiv ühendus. o Mittepüsiva ühenduse korral luuakse uus ühendus iga objekti saatmiseks (mis nõuab

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid). 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll):

Arvutivõrgud
41 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

(( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................

Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud: HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid:

Arvutivõrgud
156 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Internet ja interneti ajalugu

40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. Interneti ajalugu 1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs

Arvutiõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. Veel on olemas gateway- _ Physical layer (füüsiline kiht) - Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi Domain name system. Domeeninime süsteem. Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, ruuterid, mis on AS-s erilised

Arvutivõrgud
306 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikas

Arvutiõpetus
114 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Võrgutarkvara ja selle eripärad

· Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client- Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha Win95-masinast serverit. · Windows for Workgroups 3.11, Windows 95 (,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P) · Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P- t-P) Kohtvõrgu konfigureerimine · Masina nimi võrgus (Computer Name) ja töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes olevatel masinatel vaja konfigureerida ka domeen (Domain). · Windows NT Serveri puhul ka tekitada domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks, kui võrk on suures majas või mitme maja vahel. · Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB! Suur võrgukoormus, segab võrgu normaalset tööd !!!

Arvutivõrgud
25 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Erialane inglise keele konspekt

of writing, testing, debugging/troubleshooting, and maintaining the source code of computer programs. This source code is written in a programming language. The code may be a modification of an existing source or something completely new. The purpose of programming is to create a program that exhibits a certain desired behaviour (customization). The process of writing source code often requires expertise in many different subjects, including knowledge of the application domain, specialized algorithms and formal logic. ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ___________________ Regulate Definition: To control or supervise somethin by means of laws or rulers. Currency Definition: A system of mony, or the bills and coins themselves, used in a particular country. Interest rate

Arvutiõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Sidevõrgud

ja klientide vahelisel tööjaotusel. Andmebaasiserver (database server) ­ andmebaasi pidamiseks ja halduseks. Faksiserver (fax server) ­ faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus. Kohtvõrgu server (LAN server) ­ kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) ­ elektronposti vahetust teostav serverarvuti või ­programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) ­ "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) ­ proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) ­ töötab serveril. Rakendusserver (application server) ­ mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid.

Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Intranet,extranet, internet, WAN, LAN

40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. 3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli

Arvutiõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

HTML lühendid

internetis. URL ­ Uniform Resource Locater, osa URI-st ­ kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP ­ Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP ­ Transmission Control Protocol IP ­ Intenet Protocol IP- aadress ­ Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS ­ Domain Name System ­ interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server ­ Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud. Enamus interneti lehekülgi jms. Viis kuidas jagada ressurssi.

Arvuti õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Arvutivõrgud arvestus üldküsimused

I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega.   Tavaliselt   on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või ta

Arvutivõrgud
52 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

11 - Wi-Fi (wireless fidelity) Mõnikord nim. ka traadita ethernetiks (ei ole täpne) o levib väljas ~140m, siseruumis ~40m  WiMAX (worldwide interoperability for Microwave Access) IEE 802.16 o Levib kuni 50km,ribalaius kuni 70MB/s (kuni 1Gb/s) Sagedusalad 10- 66Ghz ja2-11Ghz  GSM (Global System for Mobile communications) - Andmesidena kasutatakse GPRS (General Packet Radio Service, kuni 107kb/s) ja EDGE (Enchanced Data rate for GSM Evolution, kuni 384kb/s)  Bluetooth (IEEE 802.15) - levi kuni 10m, ribalaius 1Mb/s. Sagedusala 2,40- 2,48GHz. Ver 2.0 kuni 3Mb/s.  IrDA(Infrared Data Association) - levi ca 1 meeter, ribalaius kuni 16Mb/s. Vajab otsenähtavust. Infapunakiirgus 802.11  PMD - physical medium dependent  PLCP - physical layer convergence procedure  FHSS - frequently hopping spread spectrum  DSSS - direct sequence spread spectrum

Arvutivõrgud
44 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

cookie’d. Autoriseerimise korral saadab klient kõigepealt tühja sõnumi ilma erilise pealkirjata, server vastab talle sõnumiga: authorization required ja lisab WWW- Authenticate: päise, mis näitab, kuidas autoriseerimine toimub (tavaliselt kasutajanime ja parooliga). Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool. Klient jätkab kasutajanime ja parooli saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse sissepääs, mis on selle numbriga indekseeritud

Tehnoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

Tarkvaratehnika
57 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Tehnoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl

Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutivõrgu ajalugu

' 1981- BITNET- City University of New York ühendatakse Yale'ga. 1982- TCP/IP- Erinevad võrgud ühentatakse TCP/IP protokolliga, mida tuntakse Interneti protokollina. 1982- EUnet- European UNIX Network. Luuakse põhjamaade ja Inglismaa vahel. UNIX- Op. süsteemid eel käija ( välja arvatud MICROSOFT) 1983- Name server (Nimeserver)- Enam ei pea arvutid teadma täpset teed sihtkohta. 1984- 1000 hosts- Hosts (arvutite) arv ületab 1000 piiri. Domain Name Server (DNS)- domeeni nimeserveri lahenduse kasutusele võtt. 1984- ARPANET- laguneb kaheks MILNET ja ARPANET. 1986- Bitnet and CSNET ühinevad- Ühendatakse kaks võrku kokku üheks. 1988- Internet worm- Enam kui 60 000 arvutit lülitati Internetist välja. 1989- RIPE (Peseaux IP Europeens)- Euroopa ühenduse IP aadresside süstematiseerimisega. 1990- ARPANETi lõpp- ARPANET lõpetab oma tegevuse Interneti teenuse pakkumine.

Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele. Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel. Relatsiooniline - 1970-ndatel töötati välja relatsiooniline andmemudel. Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest.

Andmebaasid I
101 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus

Andmeturbe alused
30 allalaadimist
thumbnail
122
docx

Side

theory to mimic the effect of many random processes that occur in nature. The modifiers denote specific characteristics: Additive because it is added to any noise that might be intrinsic to the information system. White refers to the idea that it has uniform power across the frequency band for the information system. It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik.

Side
74 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud
78 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tarkvara jagunemine

videotöötlusprogrammid, õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid. · Vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara: mängud, heli- ja video esitamise programmid. · Suhtlustarkvara: e-maili kliendiprogrammid, veebipäevikute haldusprogrammid. 4 2. TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL 1.3. Avalik tarkvara Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest tarkvara liikidest, sest selle tarkvara kasutamine on kõige vabam, sest sellel puuduvad piirangud. Levinuimad avaliku tarkvara põhimõtted: · Programm ei ole kaitstud autoriõigustega · Programmis tohib teha muudatusi

Arvutiõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia
148 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Tehnoloogia eksamivastused

1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseeri

Tehnoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

Side
193 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun