Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem ?
  • Mis on positsioonilise arvusüsteemi alus ?
  • Mida ta määrab ?
  • Mis on arvujärgu kaal ?
  • Kuidas on iga järgu kaal määratud ?
  • Mida näitab koma ?
  • Millised arvujärgud on kõrgemad järgud ?
  • Millised arvujärgud on madalamad järgud ?
  • Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis ?
  • Mitu erinevat järguväärtust võib olla arvusüsteemi igas järgus ?
  • Mis on number? Mis on arv ?
  • Kuidas avaldub arvu väärtus ?
  • Millise numbri lisamine täisosa ette või murdosa lõppu ei muuda arvu väärtust ?
  • Mis on arvu tüvenumbrid ?
  • Millist teisendust nimetame ka arvu „väärtuse leidmiseks“ ?
  • Mida näitab arvu järel olev indeks ?
  • Milline on lihtsaim võimalik arvusüsteem ?
  • Kuidas on määratud arvujärkude kaalud kahendsüsteemis ?
  • Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi ?
  • Millised neli arvusüsteemi on kõige olulisemad ?
  • Mis on oktaalarvud ?
  • Millisele arvusüsteemile viitab nimetus hex ?
  • Kuidas tähistatakse kuueteistkümnendnumbreid väärtustega 10 11 12 13 14 15 ?
  • Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvusüsteem ?
  • Milleks 16ndsüsteemi kõige enam kasutatakse ?
  • Kuidas saab arve teisendada 2ndsüsteemi, 8ndsüsteemi ja 16ndsüsteemi vahel ?
  • Millised arvud on naturaalarvud ?
  • Millised arvud on algarvud ?
  • Millised murdarvud on ratsionaalarvud ?
  • Mis on kahendvektor ?
  • Mis on kahendvektori pikkus ?
  • Millised erinevused on kahendvektoril ja kahendarvul ?
  • Millised kahendvektorid on lähisvektorid ?
  • Mitu erinevat lähisvektorit on n-järgulised kahendvektoril ?
  • Mis on intervall ?
  • Millised järgud on intervalli olulised järgud ?
  • Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste järkude arvuga ?
  • Millest koosneb intervalli vektoresitus ?
  • Kuidas ta moodustatakse ?
  • Mis on n-mõõtmeline Boole ’i ruum ?
  • Mis on loogikaalgebra ?
  • Millest loogikaalgebra koosneb ?
  • Mis on loogikamuutuja ?
  • Kui ta saab omandada üksnes väärtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi ?
  • Mis on loogikaavaldis ?
  • Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel ?
  • Mitu loogikatehet on olemas ?
  • Mitu operandi nendest igaühel on ?
  • Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel võrdsed ?
  • Kuidas saadakse mingi loogikavaldise jaoks tema duaalne kuju ?
  • Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral ?
  • Kui teha asendused: konjunktsioon - ühisosa, disjunktsioon – ühend, konstant 0 – tühi hulk, konstant 1 – universaalhulk. 11. Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid ?
  • Millistele tehetele on nad olemas ?
  • Mis on n-muutuja loogikafunktsioon ?
  • Mis on argumentvektor ja mida ta esitab ?
  • Mida näitab loogikafunktsiooni tõeväärtustabel ?
  • Mis on funktsiooni 1-de piirkond ?
  • Mis on 0-de piirkond ?
  • Kuidas neid tähistatakse ?
  • Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja ?
  • Millisele kujule on mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis alati teisendatav ?
  • Milline loogikafunktsioon on osaliselt määratud ?
  • Mis on funktsiooni määramatuspiirkond ?
  • Kuidas seda tähistatakse ?
  • Millega võrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja määramatuspiirkonna ühend ?
  • Millise väärtuse omandab funktsioon oma määramatuspiirkonnas ?
  • Kuidas esitatakse tõeväärtustabelis funktsiooni määramatuspiirkonda ?
  • Mida tehakse funktsiooni määramatuspiirkonnaga ?
  • Mitu täielikult määratud funktsiooni sobivad esitama funktsiooni, mille | | ?
  • Millised on loogikafunktsioonide esitusviisid ?
  • Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide esitusviisid ?
  • Kuidas funktsioon väärtustub oma muutujate kõikvõimalike väärtuskombinatsioonid korral. 27. Kuidas koostatakse loogikafunktsioonide numbriline 10ndesitus ?
  • Mida esitab iga 10ndarv numbrilise 10ndesituse koosseisus ?
  • Mis on elementaarkonjunktsioon ?
  • Mis on elementaardisjunktsioon ?
  • Mis on disjunktiivne normaalkuju (DNK) ?
  • Mis on konjunktiivne normaalkuju (KNK) ?
  • Mis on samaaegselt nii DNK kui ka KNK ?
  • Mis on täielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK) ?
  • Mis on täielik konjunktiivne normaalkuju (TKNK) ?
  • Mis on loogikaavaldise keerukus ?
  • Mis on minimaalne DNK (MDNK) ?
  • Mis on minimaalne KNK (MKNK) ?
  • Millisest piirkonnas tuleneb KNK ?
  • Kuidas kirjutatakse funktsiooni tõeväärtustabelist välja funktsiooni TDNK või TKNK ?
  • Mitu erinevat täielikku disjunktiivset normaalkuju (TDNK) on igal loogikafunktsioonil ?
  • Mitu erinevat täielikku konjunktiivset normaalkuju (TKNK) on igal loogikafunktsioonil ?
  • Mitu TDNK elementaarkonjunktsiooni väärtustub 1-ks suvalise argumentvektori korral ?
  • Mitu TKNK elementaardisjunktsiooni väärtustub 0-ks suvalise argumentvektori korral ?
  • Mitme argumentvektori korral, kui palju on TKNK-s elementaardisjunktsioone. 45. Milline loogikafunktsioon ei oma TDNK-d. Milline loogikafunktsioon ei oma TKNK-d ?
  • Mitu erinevat 1-muutuja loogikafunktsiooni on olemas ?
  • Milline on ainus oluline 1-muutuja loogikafunktsioon ?
  • Kuidas võib nimetada 0-muutuja loogikafunktsioone ?
  • Mitu erinevat 2-muutuja loogikafunktsiooni on olemas ?
  • Millised 2-muutuja funktsioonid sõltuvad mõlemast muutujast ?
  • Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil ?
  • Mis on Peirce ’i nool („Peirce arrow“) ?
  • Mis on Shefferi kriips („Sheffer stroke“) ?
  • Mitu erinevat 3-muutuja loogikafunktsiooni on olemas ?
  • Miks nimetatakse loogikatehet „summa mooduliga 2“ ja välistav VÕI“ ?
  • Millest tuleneb lühend XOR ?
  • Millise loogikatehte inversiooniks on loogikatehe summa mooduliga 2 ?
  • Millise 3-tähelise lühendiga tähistatakse loogikatehet summa mooduliga 2 ?
  • Kuidas avaldatakse tehet elementaarsete loogikatehete kaudu ?
  • Mida teeb avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine tehtega ?
  • Milline on tulemus paaritu arvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ?
  • Milline on tulemus paarisarvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ?
  • Milline on tulemus paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ?
  • Milline on tulemus paarisarvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ?
  • Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega ?
  • Millal võib DNK-s asendada kõik disjunktsioonitehted ∨ tehtega ?
  • Kuidas saab mittetäieliku DNK või KNK teisendada täielikuks ?
  • Kumb normaalkuju (DNK või KNK) on praktikas olulisem ?
  • Millise põhiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks ?
  • Mis on Karnaugh’ kaart ?
  • Millised on Karnaugh’ kaardi põhiomadused ?
  • Milline on suurim Karnaugh’ kaart ?
  • Millise suurusega Karnaugh’ kaardid on tasandilised ?
  • Millised on ruumilised ?
  • Mis on Karnaugh’ kaardi kontuurid ?
  • Millised on kontuuride võimalikud suurused ?
  • Millist küljepikkus Karnaugh’ kaardi kontuuridel kunagi ei esine ?
  • Mida esitab Karnaugh’ kaardi iga kontuur ?
  • Mitu erinevat muutujaväärtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh’ kaardil ?
  • Milleks Karnaugh’ kaarti kõige enam kasutatakse ?
  • Mis on funktsiooni minimeerimine ?
  • Kuidas kasutatakse Karnaugh’ kaarti funktsiooni minimeerimisel ?
  • Millest oleneb elementaarkonjunktsioonide arv, kui MDNK saadakse Karnaugh’ kaardilt ?
  • Mitu konstantset muutujat on 1-ruudulises kontuuris ?
  • Mitu konstantset muutujat on (suurimas võimalikus kontuuris), mis katab terve kaardi ?
  • Miks on suuremad kontuurid minimaalse normaalkuju leidmisel eelistatud ?
  • Miks eelistatakse katta vajalikud ruudud võimalikult väikse arvu erinevate kontuuridega ?
  • Kui suure muutujatearvu korral on McCluskey’ minimeerimismeetod rakendatav ?
  • Millised on McCluskey’ meetodi põhietapid ?
  • Mis on McCluskey’ meetodis 10ndarvu indeks ?
  • Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey’ meetodiga kleebitavad intervallid ?
  • Millised McCluskey’ meetodi 2 modifikatsiooni on olemas ?
  • Mille poolest nad erinevad ?
  • Millised sarnasused on McCluskey’ meetodiga ja Karnaugh’ kaardiga minimeerimisel ?
  • Mida teeb McCluskey’ minimeerimismeetod funktsiooni määramatuspiirkonnaga ?
  • Millest koosnevad digitaalseadmed ?
  • Millest koosneb loogikaskeem ?
  • Mida loogikaskeemid (ja digitaalseadmed) töötlevad ?
  • Mida teevad loogikaelemendid ?
  • Milline on lihtsaim loogikaelement ?
  • Milline loogikaelement realiseerib igat konkreetset loogikatehet ?
  • Mida tähendavad lühendid NAND , NOR, XOR ?
  • Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid ?
  • Mis on multipleksor ?
  • Mitu väljundit on igal multipleksoril ?
  • Millist liiki sisendid on multipleksoril ?
  • Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv ?
  • Milline on lihtsaim multipleksor ?
  • Kui palju sisendeid tal on ?
  • Millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud ?
  • Mis on loogikafunktsioonide skeem ?
  • Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele ?
  • Milline loogikafunktsioonide süsteem on täielik ?
  • Milline loogikafunktsioonide süsteem on nõrgalt täielik ?
  • Milline on nõrgalt täieliku süsteemi tunnus ?
  • Milline loogikafunktsioonide süsteem on baas ?
  • Mitu baasi saab koostada 2-muutuja loogikafunktsioonidest ?
  • Millised loogikatehted moodustavad üksiku baasi ?
  • Mis on Shefferi baas ?
  • Mis on Peirce’i baas ?
  • Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { JA-EI } ?
  • Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { VÕI-EI } ?
  • Kuidas saab { JA-EI }-baasis avaldise teisendada baasi { VÕI-EI } ?
  • Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid ?
  • Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri (Žegalkini) baas ?
  • Mis on Reed - Mulleri polünoom ?
  • Kuidas saab funktsiooni esitada Reed-Mulleri baasis Karnaugh’ kaardi abil DNK kaudu ?
  • Millisel tingimusel tohib DNK-s asendada tehted ∨ tehtega ?
  • Millised on (polünoomiks teisendamisel) muud võimalused tehtest ∨ vabanemiseks ?
  • Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse ?
  • Mille asendamiseks kasutatakse üleminekuseoseid konkreetsesse baasi ?
  • Mis on jääkfunktsioon ?
  • Millest oleneb jääkfunktsiooni muutujate arv ?
  • Mille avaldises on osa muutujad asendatud konstantidega 0 või 1. 2. Kus asub jääkfunktsiooni tõeväärtustabel Karnaugh’ kaardil ?
  • Mis on loogikafunktsiooni tuletis ?
  • Mille järgi tuletis võeti. 4. Mis on Shannoni arendus ?
  • Millised Shannoni arenduse liigid on olemas ?
  • Milline loogikaavaldis on täieliku Shannoni arenduse tulemuseks ?
  • Mis jäävad jääkfunktsioonideks täieliku Shannoni arenduse korral ?
  • Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad ?
  • Kuidas igat klassi tähistatakse ?
  • Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks ?
  • Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne ?
  • Millest hulk koosneb ?
  • Kuidas hulka tavaliselt tähistatakse ?
  • Millised hulga esitusviisid on olemas ?
  • Millal on hulgad teineteisega võrsed ?
  • Kui palju (mitu tk.) võib ühte hulgaelementi hulgas sisalduda ?
  • Milliste sümbolitega esitatakse elemendi kuulumist või mittekuulumist hulka ?
  • Millal on mingi hulk teise hulga osahulgaks ?
  • Millal on kaks hulka teineteise osahulkadeks ?
  • Mis on Venni diagramm ?
  • Mille see on hulgaelemendid. 10. Milline on kahe hulga Venni diagramm ?
  • Milline on nelja hulga Venni diagramm ?
  • Mis on universaalhulk ?
  • Mis on hulga täiend ?
  • Millise hulga osahulgaks on iga hulk ?
  • Mitu erinevat osahulka on n-elemendilisel hulgal ?
  • Mis on hulga astmehulk ?
  • Mitu elementi on n-elemendilise hulga astmehulgas ?
  • Millist hulka nimetatakse lõplikuks hulgaks ?
  • Millist hulka nimetatakse lõpmatuks hulgaks ?
  • Millist hulka nimetatakse loenduvaks hulgaks ?
  • Mis on „loendamine“ ?
  • Millised hulgaaritmeetilised tehted on olemas ?
  • Millised on nende tehtemärgid ?
  • Millised on unaarsed ja millised on binaarsed hulgaaritmeetilised tehted ?
  • Millisele aritmeetilisele tehtele vastab iga konkreetne hulgaaritmeetiline tehe ?
  • Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks korrutamiseks ?
  • Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks liitmiseks ?
  • Millised elemendid kuuluvad kahe hulga ühendisse ?
  • Millised elemendid kuuluvad kahe hulga ühisosasse ?
  • Millised hulgad on mittelõikuvad ?
  • Mis on lõpliku hulga võimsus ?
  • Mida väljendavad Grassmanni valemid ?
  • Milliseid tehteid asendavad hulgaaritmeetilised asendusseosed ?
  • Milline on hulgaaritmeetiliste tehete prioriteedijärjestus ?
  • Millal see oluliseks osutub ?
  • Mille poolest erinevad teineteisega duaalsed hulgaavaldised ?
  • Mis on hulgaavaldise Cantori normaalkuju ?
  • Milline on Cantori minimaalne normaalkuju ?
  • Milline on Cantori täielik normaalkuju ?
  • Kuidas teisendatakse mittetäielik Cantori normaalkuju täielikuks ?
  • Mis on hulkade ristkorrutis ?
  • Kuidas esitatakse järjestatud paari ?
  • Mis on hulkade otseruut ?
  • Mis on korteež ?
  • Kuidas on esitatav tasandi iga punkt ?
  • Kuidas on esitatav ruumi iga punkt ?
  • Mis on vastavus ?
  • Mis on vastavuse lähtehulk ?
  • Mis on vastavuse sihthulk ?
  • Millise hulga osahulgaks vastavus osutub ?
  • Mis on vastavuse määramispiirkond ?
  • Mis on vastavuse muutumispiirkond ?
  • Mis on vastavuse täiend ?
  • Mis on vastavuse pöördvastavus ?
  • Millist tehet saab vastavustega teha ?
  • Milline vastavus on kõikjal määratud ?
  • Milline vastavus on kõikjale määratud ?
  • Milline vastavus on ühene ?
  • Milline vastavus on üks-ühene ?
  • Mis on funktsioon ?
  • Milline funktsioon on osaliselt määratud ?
  • Mis on pealekujutus ?
  • Mis on sürjektsioon ?
  • Mis on injektsioon ?
  • Mis on bijektsioon ?
  • Mis järeldub bijektsiooni korral lähtehulga ja sihthulga võimsuste kohta ?
  • Mis on binaarne relatsioon ?
  • Mis on binaarsuhte alushulk ?
  • Mis on relatsioonikriteerium ?
  • Millised on relatsiooni esitusviisid ?
  • Millised on relatsioonide omadused ?
  • Milline relatsioon on mitterefleksiivne ?
  • Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni ?
  • Mis on relatsiooni transitiivne sulund ?
  • Milline on tema tähis ?
  • Millega osutub võrdseks transitiivse relatsiooni transitiivne sulund ?
  • Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe ?
  • Mis on ekvivalentsiklass ?
  • Mis on hulga tükeldus ?
  • Millest tükeldus koosneb ?
  • Mis on tükelduse plokk (ehk tükelduse tükk) ?
  • Millisel juhul on kaks hulgaelementi (konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt) ekvivalentsed ?
  • Millised omadused on tükelduse osahulkadel ?
  • Milliseid tehteid saab tükeldustega teha ?
  • Mis on tükelduste korrutiseks või tükelduste summaks ?
  • Millisel juhul on tükeldus mingist teisest tükeldusest väiksem ?
  • Millisel juhul on tükeldused teineteisega mittevõrreldavad ?
  • Millisel juhul on tükeldused võrdsed ?
  • Kui nad koosnevad samadest plokkidest . 14. Kas tükelduste korrutis on teguriteks olnud tükeldustest suurem või väiksem ?
  • Mis on nulltükeldus ?
  • Mis on ühiktükeldus ?
  • Kuidas neid tähistatakse ?
  • Mis on osaline järjestussuhe ?
  • Milline on range osaline järjestussuhe ?
  • Milline on mitterange osaline järjestussuhe ?
  • Mis on järjestuskriteerium ?
  • Millist hulka nimetatakse osaliselt järjestatuks ?
  • Kuidas esitatakse järjestussuhet lühidalt tema alushulga ja järjestuskriteeriumi abil ?
  • Mis on täielik järjestussuhe ?
  • Mis on Hasse diagramm ?
  • Kuidas ta koostatakse ?
  • Millisel juhul ütleme, et üks element diagrammil „katab“ teist elementi ?
  • Kui osaliselt järjestatud hulga 2 elementi on Hasse diagrammil joonega ühendatud. 10. Mis on järjestussuhte minimaalne element ?
  • Mis on maksimaalne element ?
  • Mis on järjestussuhte vähim element ?
  • Mis on suurim element ?
  • Mis on osaliselt järjestatud hulga mingi osahulga ülemtõke ?
  • Mis on osaliselt järjestatud hulga mingi osahulga alamtõke ?
  • Mis on ülemraja ?
  • Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas tähistatakse ?
  • Mis on alamraja ?
  • Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas tähistatakse ?
  • Mis on võre ?
  • Millised 2 tehet on võres defineeritud tema elementidele ?
  • Mis on võreavaldis ?
  • Millised seadused kehtivad võreavaldiste jaoks ?
  • Kuidas saadakse duaalne võreavaldis ?
  • Mis on võreavaldiste duaalsusprintsiip ?
  • Kuidas avalduvad võretehete kaudu võreelementide paari {a,b} alamraja ja ülemraja ?
  • Mis on võre alamtõke ?
  • Mis on võre ülemtõke ?
  • Millisel juhul võib alamtõke ja ülemtõke puududa ?
  • Milline võre on tõkestatud ?
  • Milline võre on distributiivne ?
  • Mis on võreelemendi täiend ?
  • Kuidas teda tähistatakse ?
  • Mitu täiendit saab olla tõkestatud distributiivse võre igal elemendil ?
  • Milline võre on täienditega võre ?
  • Milline võre on Boole’i algebra ?
  • Milliseid osalise järjestussuhte elemente nimetatakse aatomiteks ?
  • Kuidas on Boole’i algebras tema kõik elemendid aatomite kaudu esitatavad ?
  • Mis on graaf ?
  • Millest graaf koosneb ?
  • Mille poolest erinevad orienteeritud graaf ja orienteerimata graaf ?
  • Mis on tühi graaf ?
  • Mis on täielik graaf (täisgraaf) ?
  • Mis on tipu väljundaste ?
  • Mis on tipu sisendaste ?
  • Mis on orienteerimata graafi tipu aste ?
  • Mis on paaristipp ?
  • Mis on paaritu tipp ?
  • Mitu paaritut tippu saab graafil olla ?
  • Mis on tee? Mis on lihttee ?
  • Mis on elementaartee ?
  • Milline graaf on sidus ?
  • Milline graaf on ühepoolselt sidus ?
  • Mis on ahel? Mis on lihtahel ?
  • Mis on elementaarahel ?
  • Mis on suletud tee ?
  • Mis on kontuur? Mis on tsükkel ?
  • Mis on Hamiltoni kontuur ?
  • Mis on Hamiltoni tsükkel ?
  • Mis on Euleri kontuur ?
  • Mis on Euleri tsükkel ?
  • Milline on Euleri graafi tunnus orienteerimata graafi korral ?
  • Milline on Euleri graafi tunnus orienteeritud graafi korral ?
  • Mis on jääkgraaf ?
  • Mis on taandatud graaf ?
  • Mis on alamgraaf ?
  • Milline graaf on kahealuseline ?
  • Milline graaf on tasandiline ?
  • Mis on orienteeritud graafi baas ?
  • Mis on graafi sõltumatute tippude hulk ?
  • Millised graafid on isomorfsed ?
  • Mille poolest võivad isomorfsed graafid teineteisest erineda ?
  • Mis on pöördgraaf ?
  • Kus esialgses graafis pole kaart ja vastupidi. 26. Mis on multigraaf ?
  • Mille tipupaaride vahel esineb mitu kaart. 27. Mis on puu ?
  • Kuidas on puu tippude ja kaarte arv omavahel seotud ?
  • Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada ?
  • Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde ?
  • Mis on „graafi värvimine “ ?
  • Mis on graafi kromaatiline arv ?
  • Millise graafi kromaatiline arv on 1 ?
  • Millise graafi kromaatiline arv on 2 ?
  • Kui suur võib maksimaalselt olla tasandilise graafi kromaatiline arv ?
 
Säutsu twitteris
Diskreetne   matemaatika  
Sisukord 
Arvusüsteemid ................................................................................................................................................... 2 
Kahendkoodid .................................................................................................................................................... 4 
Loogikafunktsioonid  ja loogikaavaldised ........................................................................................................... 5 
Avaldiste   teisendused  ........................................................................................................................................ 8 
Karnaugh ’ kaart ................................................................................................................................................. 9 
McCluskey’ minimeerimismeetod ................................................................................................................... 10 
Loogikaskeemid. Funktsioonide  täielikud  süsteemid. Teisendused baasidesse ............................................. 11 
Jääkfunktsioon. Tuletis . Shannoni arendus. Funktsioonide  klassid  ................................................................. 13 
Hulgad .............................................................................................................................................................. 14 
Vastavused ja relatsioonid............................................................................................................................... 16 
Tükeldused ...................................................................................................................................................... 18 
Järjestussuhe ................................................................................................................................................... 19 
79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #1 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #2 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #3 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #4 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #5 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #6 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #7 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #8 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #9 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #10 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #11 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #12 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #13 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #14 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #15 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #16 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #17 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #18 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #19 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #20 Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

92
docx
Diskreetse matemaatika elemendid
31
doc
Diskreetne matemaatika - konspekt
12
docx
Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal
20
pdf
Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt
16
docx
Diskreetne matemaatika I - loogikafunktsioonid
11
docx
Diskreetse matemaatika kodutöö
8
docx
Diskreetse Matemaatika kodune-2012
22
docx
Diskreetse matemaatika kodutöö





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun