Diskett ja mälupulk (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD

Arvutiõpetus

20

ppt

Arvuti ehitus

.. 700 MHz - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter - Sisemälu (RAM) 4...128 MB kvaliteet 600 DPI - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB... Trükkimiskiirus 10 lk/min 20GB - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös Diskett (FDD) 3,5" 1,44 ekraaniga MB - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks CD-ROM 650 MB arvutisse DVD 20 GB - Modem Arvuti ühendamiseks teiste - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz arvutitega

Informaatika

12

docx

Referaat arvuti seadmetest

andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale kõige olulisemal teemal- kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 2. USB MÄLUPULK JA MÄLUKAART 2.1 Ajalugu Mälupulka esitles esimesena Sony 1998. aasta oktoobris. 2.2 Ehitus Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalne (USB) pistik. Esimene mälupulk mahutas andmeid alla 20MB, see number on järkjärgult suurenenud ja juba tänapäeva mälupulgad ja kaardid lubavad mahutada isegi kuni 32GB andmeid. Ehituselt on mälupulk ja mälukaart väga sarnased, erinedes ainult selle poolest, et mälupulga külge on integreeritud USB pistik, mälukaarti külge aga spetsiifiline pistik, mille jaoks on vaja juba selle mälukaardi jaoks mõeldud kaardilugejat. Teistest andmesalvestussedmetest

Arvutiõpetus

11

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

.........................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD..............................................................................................

Arvutiõpetus

142

doc

Arvutite riistvara

..........................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb..............................................................................................

Arvutid

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel

Arvutiõpetus

10

doc

Mälu

Infot saab tagasi lugeda vastupidi ­ magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja.

Arvuti õpetus

10

doc

Kõvaketas

....................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2  Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)