Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diplomaatiline õigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

10. Diplomaatiline õigus
  • Mõiste ja regulatsioon
    Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist.
    Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool , Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid.
    Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus , välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010).
    10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine
    Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi
  • Vasakule Paremale
    Diplomaatiline õigus #1 Diplomaatiline õigus #2 Diplomaatiline õigus #3 Diplomaatiline õigus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist.
    Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks

    Kesk- ja varauusaegne tähendus ­ nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio )

    Diplomaatiline etikett ja protokoll
    thumbnail
    54
    doc

    Rahvusvaheline õigus

    Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust ­ on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust ­ Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    20
    doc

    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ­ ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust ­ kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    60
    doc

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

    I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust

    Õigus
    thumbnail
    55
    pdf

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

    1. Olemus Riigisisene õigus​- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris ​tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus ​pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    84
    pdf

    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

    Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi ?

    Õigus
    thumbnail
    30
    docx

    Rahvusvaheline õigus

    Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse:  Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas.  Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul

    Rahvusvaheline õigus
    thumbnail
    14
    docx

    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

    Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun