Diplomaatia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Ühiskonna majandamine

Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina poliitilist liitu ega omavahelist vabakaubanduslepet. o Põhjenda, miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab? Täna on 5 riiki, kellel on tuumarelvad nö “laskevalmis”: –USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina Indial, Pakistan, Iisreal või Põhja-Korea •Oluline mõjutusvahend. Reaalsuses keegi ei taha kasutada, kuid relva olemasolu tagab nö “aga kui…” olukorra. o Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Sõltuvalt olukorrast- diplomaatia on riigihuvide kaitsmine mittesõjalistel vormidel. •Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt) •Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega

Ühiskond

12

docx

Ühiskonna arvestus

Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika ennem Lõuna- Aafrika liitumist oli BRIC mõiste võeti kasutusele 2001 ● Põhjenda, miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab? See on oluline mõjutusvahend, kuigi keegi seda tegelikult kasutada ei taha, sest tagajärjed suured. Need riigid on kohe laskevalmis, ehk alustama sõjategevust. ● Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist 1) Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika)

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Rahvusvahelised suhted kordamisküsimused

1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama.

Ühiskond

2

doc

Kontrolltöö nr 2-küsimused Kursus 2 Ühiskond

-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet, nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas.

12. klassi ühiskond

15

pdf

Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse konspekt

2. Parlament - Parlament kontrollib välisministeeriumi tegevust 3. Valitsus - Montesquieu võimude lahususe printsiip ei kehti välispoliitikas - Jaapanis, Itaalias ja Saksamaal teostab välispoliitikat valitsus 4. Valitsusjuht Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler KOOLIASJAD onenote Page 11 4. Valitsusjuht - Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler 5. Välisministeerium Millest saab alguse diplomaatia? 1. Diplomaatias on vaja vastastikkust tunnustust. Tunnustamise 3 eeldust: - Peab olema määratud territoorium - Püsiv elanikkond - Peab olema soov või võimelisus astuda suhtlusse teiste riikidega 2. Kaks riigi tunnustamise viisi: - De facto Igasugune tegevus, kui ei ole ametlikku dokumenti. - De jure Ametlik riigi tunnustamine. 3. Diplomaadid Reguleerib Viini konventsioon 1961. Neli kategooriat tegelasi. Kõige tipus

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse

6

odt

Ühiskonna mõisted ja küsimused

1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tuleneva

Ühiskond

8

docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit

Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel.  19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit.  Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fakto – Aksepteeri

Ühiskonnaõpetus

72

docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

.............................23 Eetika tasandid.................................................................................................. 23 Moraal ja õigus.................................................................................................. 23 Rahvusvaheline õigus........................................................................................ 23 Rahvusvaheline suhtlemine............................................................................... 24 Diplomaatia.................................................................................................... 24 Rahvusvaheline sõjaõigus................................................................................. 24 Ius ad bellum.................................................................................................. 24 Ius in bello...................................................................................................... 24

Riigiteadused

Kommentaarid (0)