Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

89

doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

kuu 11. päeva 11. tunnil) Osales 34 riiki Franz Ferdinandi mõrv -> Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja -> Vene kuulutab mobilisatsiooni -> Vene ja Prantsa ei leppinud Saksa ultimaatumiga -> Saksa kuulutab sõja Venele, Prantsale, Belgiale, UK tuli Belgiale appi Põhjused 1) Sõda romantiseeriti - soov võidelda oma riigi eest, ei kardeta 2) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud sõda ära hoida 3) Sõjaline mõtlemine kaalus üle diplomaatia (lahendada konflikt läbirääkimiste tulemusena) 4) Sõja ohtu alahinnati - suurriigid ei uskunud, et tekib maailmasõda Sõja põhjused riikide kaupa Antaanti riigid: ● Prantsusmaa - Prantsuse-Preisi sõjast jäänud revanšimeeleolud, tahab tagasi saada Elsass-Lotringi, soov kaitsta oma koloniaalimpeeriumit, plaan 17 (Lotringi, Elsassi hõivamine) ● Suurbritannia - suurim koloniaalimpeerium, pidi kaitsma koloniaalvalduseid, Antaanti

12. klassi ajalugu

5

rtf

Külm Sõda

KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli ­ oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5

Ajalugu

13

doc

Euroopa 1900-1990

veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada) Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria ­ Ungari huvid · Sõja ohtu alahinnati ­ suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti ­ levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ­ valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria ­ Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit  · Kokku varisevad Austria ­ Ungari, Venemaa, Saksamaa ­ nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

=>inglased vallutavad Liibüa ning teisigi Aafrika maid =>Hitler peab jälle Itaaliale appi minema, saadab Aafrika korpuse (eesotsas Rommel) >1940 intensiivne allveesõda, et Inglise varustusteid ära lõigata; 1942 kõige ägedam, aga liitlasväed jäävad siiski peale >1942-1943 liitlaste aktiivne õhusõda Saksamaa vastu: hukkus palju tsiviilelanikke, see murendas moraali rindel >1940-1941 Saksamaa-NSVL suhete halvenemine, sõjaplaanid üksteise vastu >22. juuni 1941 Saksamaa ründab NSVLi *kiire edu *suvi 1941- sügis 1944 Saksa okupatsioon Eestis *Leningrdi blokaad- linn saksa piiramisrõngas (nälga suri üle 600 000 inimese) *I tagasilöök: Moskva lahing 1941 >1943 Stalingradi lahing =>Saksamaa kaotab, märk tema nõrkusest >1943 Itaalia kapituleerub >1943 Teherani konverents (Churchill, Stalin, Roosevelt) I kohtumine, kuidas purustada Saksamaad?-NSVLile

Ajalugu

8

doc

Kahepooluseline maailm

Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht! See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega!) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid.

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. UUTMOODI MÕTLEMINE VÄLISPOLIITIKAS Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud

Ajalugu

23

doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

Hrustsovi mahavõtmine; Breznevi võimuaja algus - stagnatsioon -------------------------------------------------------------------------------- 1965 sõlmitakse EMÜ, ESTÜ ja Euratomo ühendamise leping ühise katusorganistasiooni Euroopa Ühenduse (EÜ) alla avatakse Tallinn-Helsinki laevaliin: esimene otseside välismaailmaga -------------------------------------------------------------------------------- 1966 Uue idapoliitika algus Saksamaal, Loobuti Hallsteini doktriinist, Suhete parandamine SDV-ga kultuurirevolutsiooni algus Hiina RV-is Eestis minnakse üle 5-päevalisele töönädalale -------------------------------------------------------------------------------- 1968 Praha kevade mahasurumine VLO vägede poolt tegevust alustab Euroopa Ühendus: luuakse tolliliit komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus -------------------------------------------------------------------------------- 1969 Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle

Ajalugu

Kommentaarid (0)