Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid (3)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Dioksiinid

DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada

Ökotoksikoloogia

83

pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

 Baltic Sea Environment Proceedings No. 120B; HELCOM HOLAS TF 5/2010 Integreeritud klassifikatsioon ohtlike ainete sisaldusest 144-s uuritud merepiirkonnas kõrge (puhas) hea keskmine (mõõdukas) kesine halb (tugevalt reostunud) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud ained Läänemeres • Ohtlikud on ained : – mida looduslikult ei leidu (PCB, DDT, dioksiinid, SCCP, PBDE, jne) – mille kontsentratsioon on looduslikust suurem (raskemetallid: tina, kaadmium, elavhõbe, vask) • Akumuleeruvad toituahelas, on mereelustikule toksilised • Pärinevad põllumajandusest, tööstustest, põletus- seadmetest 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon ...organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral

Keskkond

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

[O] ( PAPS) 8. Faas I katalüüsiv põhiline ensüümkompleks CYP. Epoksiidhüdrolaas ainete toksilisuse olulise muutjana. Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsetraadis maksa endoplasmaatilises retiikulumis · Epoksiidid on aga enamuses pinge all oleva kolmelülilise oksiraantsükliga väga reaktsioonivõimelised elektrofiilsed ühendid. · Epoksiidide detoksifitseerimiseks on organismil mitmed erinevad teed: 1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5. mõningad vähemtähtsad reaktsioonid Epoksiidhüdrolaas

Biokeemia

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

lihases ja maksas ning välja selgitada nende ladestumise ja kogunemise seaduspärasusi kalades. Bioloogiline materjal koguti kahel järjestikusel aastal: 2006. ja 2007., Pärnu lahest. 2. Kirjanduse ülevaade 2.1 Raskemetallid 2.1.1 Plii ( Pb) CAS nr. (7439-92-1) Plii on kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on plii ja selle ühendid kantud ohtlike ainete esimesse nimekirja /7/ Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste

Bioloogia

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

maksas, mis võib mõnikord suurendada võõrühendi toksilisust. Kow - Aine jaotuskoefitsient hüdrofoobse (mittepolaarse) ja hüdrofiilse (polaarse) vedelikfaasi vahel. Selle orgaanilise aine kontsentratsioonide suhe nendes lahustites tasakaaluolekus teatud temperatuuril. Esimeseks faasiks n-oktanool, teiseks vesi . Mida kõrgem Kow, seda hüdrofoobsem (lipofiilsem aine on) ja seda kergemini läbib lipiidseid biomembraane Näide kofeiin 1 di-n-butüülftalaat 37 000 dioksiin 4 400 000 6. Biosuurenemise mõiste. on protsess, mille tulemusena mingi aine kontsentratsioon tõuseb kõrgemale organismis võrreldes sama aine sisaldusega tema toidus. Mida kõrgem on organismi troofiline tase või tase toiduahelas, seda kõrgem on kemikaali kontsentratsioon selles organismis. Biosuurenemine hõlmab vees raskesti lahustuvaid aineid, mis ladestuvad organismi rasvkudedes. Biosuurenemise faktor (BMF) = kontsentratsioon

Toitumise alused

20

docx

kordamine toiduohutus

laguneb leelise või happe toimel suhkruks, rasv seebistub seebiks ja glütseriiniks. Vee ülesanded pesemisel:  1) niisutab pinnad 2) lahustab ja viib mustuse kaasa 3) eemaldab mustuse mehaaniliselt 4) kannab soojusenergiat 5) lahjendab puhastusvahendeid 6) loputab mustuse pinnalt 21. Biokirmed, probleemid toidukäitlejale, ennetamise teed. Ennemasti biokiled, biofilm. Pindadele kinnituvad ekstratsellulaarsed polümeersed ühendid, mis ümbritsevad eluvõimelisi ja –võimetuid mikroorganisme. 5-25% tüüpilise biokirme massist moodustavad bakterid, ülejäänud osast 95% on vesi. Probleemid toidukäitlejale: 1) raske eemaldada 2) pindaktiivsete ainete jm puhastusvahendite läbipääsemine väheneb 3) mikroorganismide suurem vastupidavus pesu- ja desoainetele 4) mikrobioloogilised analüüsid peegeldavad vaid osa probleemi tõsidusest

Toiduohutus

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus

56

doc

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (3)