Dinosaurused (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Paleobiogeograafia ajastud

Sealt sattus õhku palju mürgiseid gaase. Nt India aladel oli selline väli. Meteoriidi langemisele viitab see, et settekihtidest on leitud kiht kus mingit ainet (eriitiumi vist) on palju ning see näitab võõrkeha sattumist maale. Selle jälgi leitud üle maailma. Väljasuremine toimus äkitselt. 65 miljonit aastat tagasi. Siiski ei olnud väljasuremine täielik. Sellest väljasuremisest said kasu teised loomarühmad Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid ­ neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid ­ kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t.

Biogeograafia

8

odt

Referaat dinosaurustest

Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad ­ saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete

Bioloogia

38

docx

Biogeograafia

ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke  · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid, loomjalgsed ­ kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused - kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid,Lindjalgsed -valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid,Äärispealised -neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid,Kilpsauruslased -neljajalgsed, rüüga Massiväljasuremine · Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust · Väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul

Biogeograafia

Meedia

Kommentaarid (0)