Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganiteleStalinile vastupanu ei osutanud?

Lõik failist

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
  • Diktatuuride võimulepääsemise põhjused.
    1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu:
  • laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta .
  • Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte.
  • Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud.
  • Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis , millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile.
  • Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega.
    Valdkond
    Dem.riigi tunnused
    Autoritaalse riigi tunnused
    Totalitaarse riigi tunnused
    Ühiskondlik elu ja poliitika
    1) Võim kuulub rahvale
    2) Rahvas osaleb riigi valitsemises, valimiste ja rahvahääletuste kaudu, valitud parlamendil on seadusandlik võim
    3) Tähtis on inimene ja tema huvid
    1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , reeglina kujuneb isikukultus
    2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan riigipea juures.
    3) Kõige tähtsamad on riigi huvid.
    4) mitmeparteisüsteem
    5) inimõigused on kaitstud ja garanteeritud
    4) Erakondade tegevus piiratud või üheparteisüsteem
    5) inimõigused on piiratud
    4) üheparteisüsteem
    5) inimõigused puuduvad
    6) sõnavabadus
    6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma.
    7) salapolitsei osa riigis tagasihoidlik
    7)Kontrollitakse inimeste meelsust, kuid ei rakendata karme repressioone, puuduvad koonduslaagrid.
    7) Eksisteerib sunni- ja vägivallaaparaat, rajatakse koonduslaagreid, rakendatakse laialdasi repressioone.
    Kultuur ja ideoloogia
    1) Erinevad ideoloogiad
    2) Kultuur on vabalooming
    1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad keelustatud.
    2) Mõningal määral suunatakse kultuuri
    2) Toimub kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda vahend
    Valdkond
    Demokraatliku riigi tunnused
    Autoritaarse riigi tunnused
    Totalitaarse riigi tunnused
    Majandus
    Vabakonkurents. Riigi osakaal väike. Sõjatööstuse osakaal väike.
    Riiklikus majanduspoliitikas võib esineda plaanimajandust. Riigi osakaal suur. Sõjatööstusel suur tähelepanu
    Suur osa tööstustoodangust moodustab sõjatoodang.
  • Natside lubadused enne võimuletulekut.
    1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris , kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler .
    Nad lubasid:
    a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles `i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi.
    g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus.
  • Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal.
    1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige
  • Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #1 Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #2 Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #3 Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #4 Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lauri Kasak Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Diktatuuri kujunemine

     Isikud: Benito Mussolini, Adolf Hitler, Ernst Röhm, Heinrich Himmler, Joseph Goebbels, Paul von Hindenburg, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov Benito Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator.Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Adolf Hitler- Saksamaa poliitik ja NSDAP juht, Saksamaa diktaator. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopajuudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata; Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Ernst Röhm-Saksamaa sõjaväelane ja poliitik. Üks paramilitaarse SA asutajatest ja hilisem juht. Heinrich Himmler-Hitleri lähim töökaaslane, kes juhtis SS’i(kaitsemalev Saksamaal), mis oli Hitleri võimu tugisambaks

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    docx

    Maailm I maailmasõja järel

    Maailm I maailmasõja järel · USA ­ USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit ­ riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 ­ sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 ­ sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern ­ kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 ­ Locarno konverents ­ esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism:

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Ajalugu §11-14

    Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    odt

    Enne teist maailmasõda

    3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle. 4) Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

    tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

    paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

    allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi

    Ajalugu
    thumbnail
    17
    doc

    Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

    IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

    Maailmasõjad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun