· Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks) · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses (riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus) · Majanduslikud raskused (Diktaatorid lubasid olukorda parandada)
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. ·
Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal hakati kasutama suurt terrorit, mis tähendas seda, et komparteid, julgeolekuorganid ja armeed puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel avaldatud andmed viitavad aga 40 miljoni inimese surmale. Mina arvan, et diktatuurid olid erinevad, sest näiteks erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ja ,,agressorite" ohjeldajana. Hitler soovis puhastada rahvast ning seetõttu ka lasi tappa rahvusvähemusi, sama tegi ka Stalin aga Mussolini mitte. Itaalia diktatuur polnud ka nii karm võrreldes Saksamaa ja NSV Liiduga.
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikor
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaar
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega koh
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendi
majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks · PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide
Kõik kommentaarid