Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid 1929 loodud Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu esialgsed eesmärgid ?
  • Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks ?
  • Millised olid vapside kiire populaarsuse kasvu põhjused ?
  • Kes olid vapside liidrid 1930.aastate algul ?
  • Miks on vapse sageli võrreldud natside ja fasistidega ?
 
Säutsu twitteris
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II:
Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1917
  • Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur.
  • 1918
  • Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine.
  • Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
  • 1919
  • Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.
  • Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.
  • 1920
  • Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust.
  • Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.
  • 1921
  • Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika – NEP.
  • Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks.
  • 1922
  • Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
  • Fašistide „marss Rooma”; B. Mussolini sai Itaalia peaministriks.
  • 1923
  • A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputš Münchenis.
  • 1924
  • V. Uljanov -Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J. Stalin .
  • 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.
  • 1928
  • Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem.
  • NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus.
  • 1929
  • Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus.
  • USA-s algas majanduskriis , mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse.
  • Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit .
  • 1932
  • NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis – Reichstagis.
  • 1933
  • A. Hitler sai Saksamaa kantsleriks.
  • 1934
  • 12.märts – K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis.
  • A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
  • Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser.
  • 1935
  • Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu.
  • Laevastiku ja armee ( Wehrmacht ) taasloomine Saksamaal.
  • Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu.
  • 1936
  • Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.
  • Hispaania kodusõja algus.
  • 1938
  • Eestis hakkas kehtima kolmas põhiseadus; K.Päts sai esimeseks presidendiks.
  • Austria ühendamine Saksamaaga ( Anschluss ).
  • Tšehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa.
  • Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal.
  • Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks.
  • 1939
  • 23.august – MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel.


  • Diktatuuride kujunemise põhjused:

Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa:
  • Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti).
  • Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
  • Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse kasv (nt Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suure majanduskriisi ajal).
  • Sisesegaduste ajal kasvas rahva ihalus nn tugeva käe poliitika vastu ning see suurendas äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal „Rahu, leiba, maad”; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus ).
  • Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid .

Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur.

Autoritaarne diktatuur
Totalitaarne diktatuur
Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt kõrgemad sõjaväelased) kätte.
Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud.
Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine .
Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad ; vanemad seadustamisvormid (nt kirik, monarhia ) säilivad.
Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest.
Inimestelt nõutakse ainult välimist kuuletumist; vägivalda kasutatakse vähem.
Inimestelt nõutakse nii välimist kui sisemist kuuletumist; laialdane terror elanikkonna suhtes.
nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti 1934-1940
nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1925-1943, Saksamaa 1933-1945.
  • Diktatuurid kahe maailmasõja vahel:

  • NSV Liit kahe maailmasõja vahel:
  • Kodusõja tagajärjed:

Kodusõjas saavutasid võidu punased ( enamlased ) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele , 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad.
Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad:
  • toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine.
  • jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose.
  • natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks.
  • üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne.

Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine.
  • Uus majanduspoliitika (NEP):

Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud 1921 sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile:
  • Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele.
  • Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.
  • Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive).
  • Kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks).
  • Teostati rahareform (uus raha- tšervoonets seoti kullastandardiga; see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks).

NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses.

Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaaži ja nn rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada; nt kirikutegelased, intelligents , endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid ( NKVD -Siseasjade Rahvakomissariaat ), laiendati koonduslaagrite süsteemi ( GULAG ), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sõjaväereformiga vähendati Punaarmeed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ning loodi rahvusväeosad.
Nõukogude Venemaa kujundati 1922 ümber esialgu 6 Nõukogude Vabariiki ühendavaks NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast.
  • NSV Liit Stalini
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #1 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #2 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #3 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #4 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #5 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #6 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #7 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #8 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #9 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #10 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #11 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #12 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #13 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #14 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #15 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #16 Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tudeng123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt ajaloo kontrolltööks õppimisel. Sisaldab sündmuste kronoloogiat, diktatuuride kujunemist, NSVL, Saksamaa, Itaalia ja Eesti kahe MS vahel.
diktatuur , demokraatia , ajalugu , saksamaa , nsvl , hitler , maailmasõjad

Mõisted

Sisukord

  • Aasta
  • Olulisemad sündmused
  • detsember
  • märts
  • august
  • Diktatuuride kujunemise põhjused
  • Majanduslik langus
  • Populistlikud
  • Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid
  • Leedu
  • Eesti
  • Läti
  • Venemaa
  • Itaalia
  • Saksamaa
  • NSV Liit kahe maailmasõja vahel
  • Kodusõja tagajärjed
  • Uus majanduspoliitika (NEP)
  • Kaasati väliskapitali
  • Sisepoliitilised reformid
  • Justiitsreformiga
  • GULAG
  • Sõjaväereformiga
  • NSV Liiduks
  • NSV Liit Stalini ajal
  • Jossif Stalin
  • Lev Trotski
  • Majandus
  • Ühiskonnas
  • ÜK(b)P
  • Kultuurisfääris
  • NSV Liidu välispoliitika
  • Komiterni
  • Rapallo leping
  • Idapakti idee
  • Vjatšeslav
  • Saksamaa kahe maailmasõja vahel
  • Weimari Saksamaa 1919-1933
  • Riigipäev
  • Weimari vabariigiks
  • NSDAP
  • Münchenis
  • Hitleri võimuletulek
  • Hindenburg
  • Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal
  • Sisepoliitikas
  • GESTAPO
  • Mein Kampfi”
  • Majanduses
  • Välispoliitikas
  • Wehrmacht
  • Reini demilitariseeritud
  • Anšluss
  • Molotov
  • Ribbentropi paktiga
  • Itaalia kahe maailmasõja vahel
  • Mussolini ja fašistide võimuletulek
  • Pariisi
  • Sotsialistliku Partei
  • B.Mussolini
  • Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks
  • marsi Rooma”
  • Fašistliku diktatuuri olemus
  • Sisepoliitika
  • Liibüa
  • Somaaliast
  • Eritrea
  • -1936 vallutati Etioopia
  • Majanduse areng Eestis 1920-1940
  • aastaks
  • oktoober 1919
  • Otto Strandman
  • Eesti sisepoliitiline areng 1920.aastatel
  • Asutava Kogu
  • juunil
  • Riigikogul
  • Eestimaa Kommunistlik Partei
  • Komitern
  • Kaitseliidu
  • Vene emigrantidelt
  • Sisepoliitiline kriis 1930.aastate esimesel poolel
  • Vabadussõdalaste liikumise
  • Ülesanne
  • Vastake õpiku (§15) abil järgmistele küsimustele
  • augustis
  • oktoobris
  • Vaikiv ajastu” Eestis
  • märtsil 1934
  • Kaarel Eenpalu
  • Isamaaliit
  • Kolmas põhiseadus
  • Riigivolikogu
  • Riiginõukogu
  • Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
  • K.Päts
  • Eesti välispoliitika 1920.-1930.aastatel
  • De fakto
  • Pariisi rahukonverentsile
  • Tartu rahuga
  • veebruar 1920
  • Rahvasteliit
  • Saksa-Inglise mereväekokkulepe

Teemad

  • IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II
  • Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia
  • detsember
  • märts
  • august
  • Diktatuuride kujunemine
  • Diktatuuride kujunemise põhjused
  • tugeva käe poliitika
  • karismaatilised liidrid
  • Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid
  • NSV Liit kahe maailmasõja vahel
  • Kodusõja tagajärjed
  • sõjakommunismi poliitikat
  • toitlusdiktatuur
  • kolhoose
  • natsionaliseeriti
  • klassipajuk
  • punane terror
  • Uus majanduspoliitika (NEP)
  • toitlusmaksuga
  • eraettevõtlus
  • rahareform
  • tšervoonets
  • Sisepoliitilised reformid
  • NSV Liit Stalini ajal
  • kommunistlik totalitaarne diktatuur
  • käsumajandusele
  • üliindustrialiseerimist
  • plaanimajandus
  • kollektiviseerimine
  • sovhooside
  • kolhooside
  • kulakud
  • isikukultus
  • sotsialistlik realism
  • ateismi
  • NSV Liidu välispoliitika
  • maailmarevolutsiooni
  • Molotov
  • Saksamaa kahe maailmasõja vahel
  • Weimari Saksamaa 1919-1933
  • põhiseaduse
  • 1933
  • Münchenis
  • õlleputš
  • Hitleri võimuletulek
  • aaria rassi
  • kantsleriks
  • juhiks
  • füüreriks
  • massilist
  • terrorit
  • Pikkade nugade öö” 1934
  • Kristalliöö” 1938
  • plaanimajandust
  • tsoon
  • Molotov
  • Itaalia kahe maailmasõja vahel
  • Mussolini ja fašistide võimuletulek
  • rahukonverentsil
  • võitlusliidud
  • Fašistliku diktatuuri olemus
  • korporatiivne süsteem
  • osa
  • 1936 vallutati Etioopia
  • Eesti tee demokraatialt autoritarismile
  • Majanduse areng Eestis 1920-1940
  • tsükliliselt
  • aastaks
  • majanduskasv
  • 1923
  • maareform
  • oktoober 1919
  • asundustalu
  • majanduse langus
  • ületootmiskriisiga
  • inflatsioon
  • piimakarja
  • peekoni
  • söödakultuuride kasvatamisele
  • põlevkivi
  • keemiatööstus
  • rahareformiga
  • margad
  • kroonidega
  • põllumajanduses
  • väliskaubanduse bilanss
  • krooni devalveerimine 35%
  • Eesti sisepoliitiline areng 1920.aastatel
  • juunil
  • esimene põhiseadus
  • proportsionaalsed
  • valitsus
  • riigivanem
  • laialdased kodanikuõigused
  • koalitsioonivalitsused
  • valitsuskriisid
  • tsentristlikud
  • paremtsentristlikud
  • baltisaksa mõisnikelt
  • Sisepoliitiline kriis 1930.aastate esimesel poolel
  • sisepoliitiline kriis
  • majanduskriis 1929-1934
  • sagedased valitsuskriisid
  • Ülesanne
  • Vastake õpiku (§15) abil järgmistele küsimustele
  • augustis
  • üleriigilise kaitseseisukorra
  • oktoobris
  • vapside põhiseaduse muutmise eelnõu
  • Vaikiv ajastu” Eestis
  • märtsil 1934
  • vaikiv ajastu
  • vaikivasse
  • olekusse
  • keelustati kõigi erakondade tegevus
  • kutsekodasid
  • tsensuur
  • juhitava demokraatia
  • Eesti välispoliitika 1920.-1930.aastatel
  • de jure
  • 1920
  • veebruar 1920
  • võidurelvastumine
  • desarmeerimiskonverentsid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

21
docx
DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
9
doc
Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
10
doc
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
22
docx
Maailm kahe maailmasõja vahel
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
30
docx
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !