Diktatuurid Euroopas, kommunistlik Venemaa (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Diktatuurid Euroopas

Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas

Ajalugu

4

doc

DIKTATUURID

DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid

Ajalugu

3

doc

Ajaloo kontrolltöö

NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3

Ajalugu

4

rtf

II maailmasõja riigikordade iseloomustused

1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929

Ajalugu

1

docx

Diktatuur

aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. rahval ei ole mingit võimalust oseldada riigi juhtimises.Totalitaaset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühele isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine ­ Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus ­ Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ­ Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos ­ Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.  KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:

Ajalugu

7

doc

AJALUGU – II MS

2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.

Ajalugu

3

doc

Ajaloo kordamisküsimused §3-8

võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse

Ajalugu

Kommentaarid (1)