rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks
* ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism: -Toiduainete riigile andmise kohustus -Üldine sunduslik töökohustus
inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930
juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP.
ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused
· Keskvalitsus nõrk · Koalitsioonivalitsus · Tööpudus Millised muutused toimusid Saksamaa, NSVL-i ja Itaalia majanduses, sisepoliitikas, välipoliitikas pärast diktatuuri kehtestamist? Saksamaa Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust · Plaanimajandus kasutati aga see polnud ''elu ja surma küsimus'' , nagu NSV Liidus Sisepoliitika · Gestapo · SS · Pruunsärklased Välispoliitika · Suur Saksamaa loomine · Alustati Saksamaa taasrelvastumise, taasloodi armee, taastati laevastik · Sõjaväe kohustus · Austria-Tsehhi hõivamine · MRP-Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Itaalia Majandus · Ettevõtted riigi kontrolli alla · Töölised erialade järgi kutsekogudesse
Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga tööpuuduse vähendamiseks muutma töösturiigiks Sisepolii Tsensuur,1-par Führeri ainuvõim, 1-partei Stalini ainuvõim, 1-partei ti süst,hirmuvalit süsteem süsteem Välispol Valmistusid Versailles'i rahulepingu Kommunistlik maailma
1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP?
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, mille liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Nad kogusid palju toetajaid. MILLISED MUUTUSED TOIMUSID SAKSAMAA, NSVL-i JA ITAALIA MAJANDUSES, SISEPOLIITIKAS, VÄLISPOLIITIKAS PÄRAST DIKTATUURI KEHTESTAMIST MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA SAKSAMAA Majanduse riiklik Füürer- Hitler, Saksamaa reguleerimine, kehtestati üheparteisüsteem- suurendamine teiste plaanimajandus, rajati Natsionaalsotsialistli riikide arvelt tehaseid ja vabrikuid k Töölispartei, sõjatehnika tootmiseks, Gestapo ja SS ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas
lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7. Mis oli sõjakommunism ja kus seda rakendati?
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer
1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist
Meedia allutatakse tsensuurile. Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid. Proganda massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima. Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini, kes algatas Itaalias fasistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit peaministriks määrata, siis korraldas Mussolini ,,marsi Rooma". Mees lubas Rooma hiilguse taassündi ning pidas Colosseumis kõne. Sõna fasisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. Tolle
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus.
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga
Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta
NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2. Benito Mussolini (1922-1943) Seisukohad: Tähtsaimal kohal on rahvus. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust.
Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism Juhikultus Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Võimul ainult üks Kommunistlik pareti Fasistlik e valitsev Natsiosotsialistlik partei ja üks pareti partei ideoloogia Piiratakse Kontroll inimeste Kõik inimesed Kontroll inimeste demokraatliku mõtteavalduste ja pidid teenima riiki mõtteavalduste ja
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
(Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-
nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine. Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern
Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
