Diktaatorid ja diktatuuride teke (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud ?
  • Kuid miks rahvas uskus teda ?
  • Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal, jne ?
 
Säutsu twitteris
Avinurme Gümnaasium
9kl











DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE

Referaat





Koosataja: Laugren Ilves
Juhendaja : Tiiu Uukkivi









2010

Sisukord

1 Adolf Hitler 3
1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv 3
1.2 Päritolu ja lapsepõlv 4
1.3 Sihitu noorpõlv 5
1.4 Esimeses maailmasõjas 7
1.5 Poliitilise tegevuse algus 7
1.6 Putš ja vahistamine 8
1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks 8
1.8 Isiklikku 9
1.9 Hitler ja homod 9
2 Jossif Stalin 10
2.1 Sünniaeg 10
2.2 Haridustee 10
2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani 11
2.4 Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret 11
2.5 Teine maailmasõda 12
2.6 1945–1953 12
2.7 Stalini pärand ja hilisem diskussioon 12
2.8 Isiklikku 13
2.9 Perekond 13
3 Benito Mussolini 14
3.1 Benito Mussolini varajane elu 14
3.2 Fašistlik liikumine 15
3.3 Fašistlik maailmavaade 16
3.4 Duce kehtestatud muutused 16
3.5  Mussolini diktaatorina 17
4 Diktatuuride teke 19
















  • Adolf Hitler


    Adolf Hitler sündis 20. aprill 1889 Austrias , Braunau Inni ääres ja suri 30. aprill 1945 Berliinis, oli Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea .
    Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
    Kui sõda oli peaaegu kaotatud , sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
  • Lapsepõlv ja noorpõlv


    Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse . "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus (Waldviertel) laskis ta suvel 1938, kohe pärast anšlussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolügoon. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus " Mein Kampf " ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne.




  • Päritolu ja lapsepõlv


    Adolf Hitler lapsena.
    Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal , mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ( 1837 –1903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula .
    Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes . Tema vanemad olid omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase .
    Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud , kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik . Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist. Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega.
    Hitler hindas isa juures seda, et taluteenija Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime , võttis 1876 võõrasisa järgi perekonnanimeks "Hitler" (võõrasisa nime kirjutati küll "Hiedler"), lastes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada. Tänaseni on selgusetu, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese rassikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik SA ega SS-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber.
    "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension , mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud . 1903. aasta alguses Alois Hitler suri (Adolf oli siis 13), aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904 , kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga.
  • Sihitu noorpõlv


    Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus Richard Wagneri ooperite vastu.
    Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest . Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru , mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati ; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni , vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst , et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi. Ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest.
    Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne, nii teenis ta lisa illustreerijana ning maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule Alfred Rollerile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida.
    Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910 . aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane Reinhold Hanisch. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale.
    Werner Maser ja Joachim Fest arvavad , et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada, et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. Brigitte Hamannil õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz Feilerilt, kes 11. mail 1938
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Diktaatorid ja diktatuuride teke #1 Diktaatorid ja diktatuuride teke #2 Diktaatorid ja diktatuuride teke #3 Diktaatorid ja diktatuuride teke #4 Diktaatorid ja diktatuuride teke #5 Diktaatorid ja diktatuuride teke #6 Diktaatorid ja diktatuuride teke #7 Diktaatorid ja diktatuuride teke #8 Diktaatorid ja diktatuuride teke #9 Diktaatorid ja diktatuuride teke #10 Diktaatorid ja diktatuuride teke #11 Diktaatorid ja diktatuuride teke #12 Diktaatorid ja diktatuuride teke #13 Diktaatorid ja diktatuuride teke #14 Diktaatorid ja diktatuuride teke #15 Diktaatorid ja diktatuuride teke #16 Diktaatorid ja diktatuuride teke #17 Diktaatorid ja diktatuuride teke #18 Diktaatorid ja diktatuuride teke #19 Diktaatorid ja diktatuuride teke #20 Diktaatorid ja diktatuuride teke #21
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laugren Ilves Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Referaat Hitlerist, Stalinist ja Mussolinist. Lõpus on diktatuuride tekke põhjused.
    adolf , hitler , jossif , stalin , benito , mussolini , diktatuurid

    Mõisted

    Sisukord

    • Avinurme Gümnaasium
    • Referaat
    • Koosataja: Laugren Ilves
    • Juhendaja: Tiiu Uukkivi
    • Sisukord
    • Adolf Hitler
    • Adolf Hitler
    • Lapsepõlv ja noorpõlv
    • Päritolu ja lapsepõlv
    • Sihitu noorpõlv
    • Esimeses maailmasõjas
    • Poliitilise tegevuse algus
    • Putš ja vahistamine
    • Austerlasest Saksamaa kodanikuks
    • Isiklikku
    • Hitler ja homod
    • Jossif Stalin
    • Jossif Vissarionovitš Stalin
    • Sünniaeg
    • Haridustee
    • Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani
    • Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret
    • Teine maailmasõda
    • –1953
    • Stalini pärand ja hilisem diskussioon
    • Perekond
    • Benito Mussolini
    • Benito
    • Benito Mussolini varajane elu
    • Fašistlik liikumine
    • Fašistlik maailmavaade
    • Duce kehtestatud muutused
    • Mussolini diktaatorina

    Teemad

    • Adolf Hitler
    • Führerbunker
    • Deutsche Arbeiterpartei
    • Jossif Stalin
    • 1953
    • Benito Mussolini
    • Mussolini

    Kommentaarid (1)

    p6nnn profiilipilt
    p6nnn: Loodan et aitab
    00:18 30-11-2011


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
    3
    doc
    Demokraatia ja diktatuur
    6
    doc
    Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    89
    doc
    Ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt





    30 päevane VIP +50% ROHKEM

    Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

    5.85€

    3.9€

    Oled juba kasutaja? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !