Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. (0)

Sarnased õppematerjalid

56

doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi

Laevandus

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Võimsus: Ne= 12000kW Pöörete arv: N= 500 p/min Silindrite arv: i= 12 Kolvi käik: S= 610 mm Silindri läbimõõt: D=430 mm Maksimaalne põlemisrõhk: 210 bar Kütuse erikulu: ge (kütus)=192g/kWh Õli erikulu: ge(õli)=0,8g/kWh Peamasina gabariidid: L= 9,9m, B= 3,9m; H=6,7 Peamasinate töökäigud: A1, B1, A2, B2, A4, B4, A6, B6, A5, B5, A3, B3, Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9  Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm,

Merepraktika

142

pdf

Aruanne mv TransDistinto

.............................................................................. 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2.11 Kütusesüsteem ....................................................................................................... 15 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta .................................................................................. 16 1.3.1 Ankruseade .............................................................................................................. 16 1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................

Masinamehaanika

13

docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12

Masinaelemendid

58

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks

Laevandus

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 19.Silindrikaaned - Moodustavad ülemise poole silindrist ja ühtlasi sulgeb silindriploki pealt. Kaaned on valatud malmist, neljakandilised ja kinnitatakse tikkpoltidega silindriplokile. Kaanes asuvad sisse- ja väljalaskeklapid, jahutuskanalid, pihusti, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaane peale on kinnitatud nookurid koos nookurpukiga. Nookureid ja klapimehhanisme katavad klapikambrikaaned, kummiäärega tihendatult. Veesärk silindrikaanes on küllalt suur ja hästi paigutatud tagamaks korralikku jahutust. Kaane ja silindrihülsi vahelise tihendina kasutatakse vaskrõngast, mis istub hülsi peal olevasse astmesse, see kaitseb tihendit väljalöömise eest.

Laevamehhanismid

15

doc

Diisel

tsüklil sisepõlemismootorid teoreetilise ringprotsessi termilisest 2.Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja Tegurid , mis vähendavad sispõlemismootori termilist kasutegurit : mootoritel; parameetrid täiteprotsessi lõpus. plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud:

Abimehanismid

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine. III takt Paisumine e töötakt, toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel kolvi liikumine ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu. Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel

Laevandus

Meedia

Kommentaarid (0)