50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 57 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juurika22
Õppematerjali autor
...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..........................................................................
...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.........................................................................
sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele,
(erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne). Ülepingete (ESD) kaitse peaks olema see diood enne maandust pildil. Võib kasutada ka kondensaatoreid, takisteid. Soovitan üle kontrollida. Sisedite kaudu saab controller väljaspoolt tööks vajaliku informatsiooni. Põhilised sisendid on digitaalsisendid (DI- digital input) olek 1 või 0 – pinge on sisendis/pinget poel sisendis. Tihtipeale on kontrolleril mõni digitaal ja analoogsisend universaalne. St digitaalsisendis võib kasutada madala pingega analogsisendina nt 0.1V. Arduinol ln high on üle 3V (5V skeemil) või üle 2V (3.3V skeemil). Sisendis kasutatatakse nt 10Kohm resistorit/takistit et vältida muutuvat/ujuvat (floating input) sisendit ning samal ajal võtab see vähe voolu, jui lüliti on kinni. ESD electrostatic discharge põhimõte on selles, et tuleb kasutada mingit jubinat, mis kas laeb
1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult paremale alates vanimast jä
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaali
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toimekiirusega ning kirjelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid