Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Digisignaalide töötlemine - kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Signaal
S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3]
Joonis 1 – Signaal S(n)
1. Signaali analüüs ja kvanteerimine
Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust.
F = 4 bitti
Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15
Digisignaalide töötlemine - kodutöö #1 Digisignaalide töötlemine - kodutöö #2 Digisignaalide töötlemine - kodutöö #3 Digisignaalide töötlemine - kodutöö #4 Digisignaalide töötlemine - kodutöö #5 Digisignaalide töötlemine - kodutöö #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor plague Õppematerjali autor
Antud signaal
signaali analüüs ja kvanteerimine
dünaamiline diapasoon
Suhteline kvateerimise viga signaali suurima ja vähima väärtusega
diskreedi korral
Kvanteeritud signaali taastamine
Signaali FFT maatriksalgoritmiga (tehtud tegelikult matlabis)
Spektrikomponentide moodul ja faasispekter
Lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem. Filtri väljundsignaal.
tiitelleht

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
190
pdf

Sbornik zadach

___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a

Pidevsignaalide töötlemine
thumbnail
64
pdf

Kolokvium 1 materjal

TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestril esitatu kirjapanekuga. Lisatud on

Matemaatiline analüüs
thumbnail
47
xlsx

Statistika ülesanned. Andmetöötlus.

Korrelatsioon- ja regressioonanalüüs - eng. Correlation and Regression Lifetime Lost Due to Smoking Allikas: https://www.spreadsheetweb.com/time-lost-due-to-smoking-calculator/ time X - suitsetatud aastate arv # sig - keskmine suitsetatud sigarettide arv päevas lost Y - prognoositud kaotatud eluaastate arv Hajuvusdiagramm time X # sig lost Y 1 1 0.01 1 5 0.04 20 2 8 0.12 18 Kaotatud eluaastate arv 5 10 0.38 16 5 20 0.76 14 7 4

Andme-ja tekstitöötlus
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine

sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni väljundi ja teise neuroni sisendi vahel. Ta võib nii tugevdada kui ka

Infoharidus
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni väljundi ja teise neuroni sisendi vahel. Ta võib nii tugevdada kui ka

Süsteemiteooria
thumbnail
37
xlsx

Statistika ülesanned 2. Andmetöötlus.

Keskmised arvkarakteristikud - eng. Measures of Central Tendency Likerti skaala: Data 1 Data 2 Data 3 1 - tugevalt ei nõustu 1 1 1 2 - pigem ei nõustus 1 1 2 3 - olen neutraalne 2 1 3 4 - pigem nõustun 2 2 4 5 - tugevalt nõustun 3 2 4 3 2 4 4 3 5 4 3 5 5 4 5 5 5 5 Arv =COUNT 10 10 10 Keskväärtus =AVERAGE 3 2.4 3.8 Mediaan =MEDIAN 3 2 4

Andme-ja tekstitöötlus
thumbnail
38
docx

Rakendusstatistika AGT-1

Osa A 2 i xi ( x i−´x ) 1 1 1921,946 2 1 1921,946 3 7 1431,866 4 10 1213,826 5 15 890,4256 6 16 831,7456 7 19 667,7056 8 24 434,3056 9 35 96,8256 10 38 46,7856 11 38 46,7856 12 41 14,7456 13 41 14,7456 14 44 0,7056 15 49 17,3056 16 51 37,9456 17 58 173,1856 18 69 583,7056 19 69 583,7056 20 76 970,9456 21 79 1166,906 22 82 1380,866 23 84 1533,506 24 87 1777,466 25 87 1777,466 ∑ 1121 19537,36 1. Selle valimi: ∑ xi ni = Keskväärtus: μ= n ∑ xi pi=44,84 N 1 1 Hinnang: ^μ= x´ = N ∑ x i= 25 ∙ 1121=44,8 i =1

Rakendusstatistika
thumbnail
32
docx

Rakendusstatistika kodutöö nr 40

Rakendusstatistika kodutöö aruanne Osa A 1. Leida keskväärtuse (aritmeetiline, harmooniline, geomeetriline), dispersiooni, standardhälbe, mediaani, moodi ja haarde hinnangud. Aritmeetiline keskmine 48,633 Geomeetriline 38,58 kesmine 26,53 Harmooniline keskmine Dispersioon 768,372 Standardhälve 27,720 Mediaan 47 Mood 33 Haare 95 Kasutatud valemid: Aritmeetiline keskmine N 1 ^= x´ = x N i =1 i Geomeetriline keskmine Harmooniline keskmine 2 N ^ =s 2= 1 ( x - x´ )2 Dispersioon ¿ N -1 i=1 i ¿ Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Haare

Rakendusstatistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun