Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Elektrimaterjalid - konspekt

vähe ühest. Polarisatsiooniliigid gaasis: lektronpolarisatsioon,ipoolpolarisatsioon 3.5 VEDELIKE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Vedeldielektrikud on mittepolaarsed ja polaarsed  Mittepolaarsete vedelike dielektriline läbitavus ei ole suur ja võrdub ligikaudselt vedeliku valguse murdumisnäitajale ruudus:   n2  väärtus ei ületa tavaliselt 2,5.Praktiliselt puudub dielektrilise läbitavuse sõltuvus sagedusest Joonis tkeem t Mittepolaarse vedeliku dielektrilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist  Polaarsed vedelikud 1 2 3 Polaarsetes vedelikes on molekulid dipoolsed, s

tehnomaterjalid

177

pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .

Algebra I

41

doc

Kõrgepingetehnika

Joonis 2.29 Dielektrik ühtlases väljas Lahenduspinge alanemise põhjused (võrreldes õhkvahemikuga): · dielektriku pinnale adsorbeeruv niiskus · dielektriku pinna saastumine · dielektriku ja elektroodide mittetäielik ühendus Niiskus: 1. sisaldab + ja ­ ioone 2. elektriväljas hakkavad ioonid liikuma 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb (kestval pingel rohkem, impulsspingel suhteliselt vähe) Saast: 1. seob niiskust 2. sisaldab erineva dielektrilise läbitavusega aineid (sealjuures ebaühtlaselt) 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3. õhkvahemikus esineb tugev ionisatsioon ja kiirgus 4. ioonid tekitavad mahulaengu 5. kiirgus tekitab vabu elektrone 6. elektriväli muutub ebaühtlaseks 7. lahenduspinge alaneb

Kõrgepingetehnika

210

docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Kahejuhtmelise liini kasutamine on radari tehnikas vajalik ülikõrgsageduslike elementide omavaheliseks ühenduseks. Selleks kasutatakse eri konstruktsiooniga kahejuhtmelist liini, mida nimetatakse koaksiaalkaabliks. Koaksiaalkaabli liinijuhe on valmistatud vaskpunutisest võrgu kujul ja paikneb kontsentriliselt liini sisemise juhtmega. Sisemine ja välimine juhe on teineteisest isoleeritud elastse kõrgsagedusdielektrikuga. Vaskvõrk on pealt kaetud dielektrilise väliskattega. Koaksiaalkaabli elektriväli E ja magnetväli H asuvad sisemise juhtme ja punutisest võrgu vahel, seepärast kiirguskaod puuduvad. Vaskvõrk on ekraan, mis kõrvaldab väliste elektromagnetväljade mõju kaablile. Koaksiaalkaablis tekivad kaod peamiselt sisemises juhtmes, sest tema pindala on väiksem kui välimisel – vaskpunutisest võrgul. Koaksiaalkaablit kasutatataks ülikõrgsageduslike võnkumiste edastamiseks kuni sagedusteni 3 GHz.

Laevandus

36

doc

Elektromagnetism

umbes 8´ (kraadiminut) aastas. 1984. a. asus Maa magnetpõhjapoolus põhjalaiusel 77 ° ja läänepikkusel 102,3° Kanada Arktika saarestikus. Eelnenud 25 aasta jooksul on põhjalaius muutunud +0,5° võrra ja läänepikkus + 1,3° võrra. Seega magnetkompass näitab magnetpooluste suunda, mitte aga geograafiliste poolust ( ,, nabade") suunda. Topograafilisel kaartidel antakse deklinatsiooninurk tekstina ja graafiliselt ning aastaarv, kuna on nurga mõõtmine tehtud. Magnetpooluste vahel on magnetväli. Kokkuleppeliselt magnetvälja jõujoone suund on põhjapooluselt lõunapoolusele N S ( joon. 2) N N F S S joon 1 joon. 2 joon. 3 joon.4

Füüsika

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused.  ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12 JOON.2.2.

Elektroonika

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Kommentaarid (0)