50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaan100
Õppematerjali autor
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
(2008). Kakskeelsus. [2012, 1. mai]. http://www.annaabi.com/download.php?matid=12227 Järeleaitamis-, tasandusõppe, ülemineku-, kohanemistunnis või ükskõik millise muu nime all neid tunde tuntakse, pakuvad lapsele keelelist tuge üleminekul koduse keele kasutamiselt kooli keelele. Täiendav abi on lapsele väärtuslik ja vajalik, see annab talle kindlustunde keetulises keelelises olukorras toimetulekuks. Võib ilmneda ka negatiivseid efekte, millel pole tegemist keelega. Sellistes tundides osalevad lapsed tunnevad end vahel häbimärgistatuna, välja tõrjutuna, justkui neil oleks mõni keeleline puue. Suhete loomine eakaaslastega võib olla raskendatud. Tänu sellele on hakatud keeleabi pakkuma lastele ka klassisiseselt, mis on leebem, vähem silmatorkav ja paindlikum. Esmatähtis on laste integreerimine, abi pakkumine tavaklassi raamides ja positiivsel moel. (Baker, 2005, 247-248.) Kokkuvõte
aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku kõne lähtuvalt õpilase kõne erivajaduse olemusest, arendatakse kognitiivseid oskusi ning kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja -vilumusi. Paljuski käib selline tegevus läbi erinevate mänguliste tegevuste, seda just algklassides. Rühm, mis moodustatakse on pisike, kuni 6 õpilast
Õpetaja võib siin anda ka järgmisi ülesandeid: „Pane lauale niisama palju pliiatseid, kui õpiku pildil on ... .” 5 GEOMEETRIA Kuup ja ruut Tööraamat lk 4 ja 5 Kuubi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raa- matu lisast. I klassi alguses tutvutakse mitmesuguste geomeetriliste kujundite- ga. Laps puutub erinevate ruumikujunditega kokku kõikjal. Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
õpetaja emakeel on sihtkeel või sama pädevus; keelt omadatakse loomulikes olukordades, ei piirduta vaid rühmaruumiga; et tagada turvalisust, last mitte ei sunnita, vaid innustatakse keelt rääkima; sõnumi sisu on tähtsam kui vorm, kui lapsele ei tohi meelde jääda vale keelekasutus; ümbrust kasutatakse tõhusalt ära keele õppimiseks; visuaalsus, ekskursioonid, külalised, kes räägivad sihtkeelt. Õpetamise didaktika: keel ei ole mitte õpetamise eesmärk, vaid õpetamise vahend; kui õpilaste keeleline taust ei ole homogeenne, selgitab õpetaja välja lapse teise keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad; keel on nähtav nii rühmaruumis kui ka terves lasteaias. Õppekava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid