Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Didaktika 2. töö õppeviisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kui palju ja kui hästi?
  • Mida kui palju ja kui hästi?
  • Mida kui palju ja kui hästi?
Didaktika 2-töö õppeviisid #1 Didaktika 2-töö õppeviisid #2 Didaktika 2-töö õppeviisid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Kontektstuaalne õpikäsitlusKeskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi.Sisurõhutav õppimiskäsitlusRutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine, püsivus, istumine jms).

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pi

Psühholoogia
thumbnail
4
docx

ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE

teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused.Konstruktivistliku teooria

Eetika
thumbnail
22
doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja ­ stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3

Sotsioloogia
thumbnail
18
docx

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE.

Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks.

Andragoogika
thumbnail
5
doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

· Nii konstruktivistlik kui ka sotsiokultuuriline õppimisnägemus rõhutavad tegevuse tähtsust õppimises. · Eelpool toodud õppimist puudutavaid teooriaid ühendab nende õppimisnägemus. Õppimise aluseks on teadmise konstrueerimine. · Oluline on see, et õpetaja kujundaks oma arusaama õppimisest, kasutades erinevate õppimisteooriate nägemusi, ja kogeks, et tema nägemus laste õppimisest on tema töö aluseks ning aitab liigendada tema igapäevatööd. Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana Lähtumine lapsest ja lapse aktiivne roll õppijana: · Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi.

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
32
pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.“ (Kollom, 2013, p8) Uurimusliku õppe puhul on väga hästi nähtuv see, et õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) suunajana, mitte valmisteadmiste andjana (Teppan, s.a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja dialoogilise kuulamise olulised punktid: vahetu kohalolek, õpilasele kontsentreeritus, respekt

Pedagoogika
thumbnail
8
doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma. Õpetaja töökava võib muutuda/täieneda ka õppematerjali vahetamise tõttu, osalemisel projektides või kooli- ja koolivälistes üritustes jne. Sõltuvalt õpetajast (tema isiksus, töökogemus, kokkulepped jmt) võib töökava olla detailsem või üldisem. Töökava on töö üldise planeerimise aluseks, mida õpetaja korrigeerib vastavalt vajadusele. Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist. Töökava Aineõpetaja nimi: Õppeaine: Klass: Kasutatud õppematerjal: Õpitulemused: omandab ... tunneb ... arendab ..............

Pedagoogika
thumbnail
9
docx

Konstruktivism

õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. · Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. · Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun