lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas
Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Õnnelikkus ja filosoofia 1) Platoni dialoog "Euthydemos", kus ta räägib Sokratesega - õnnelik saab olla ainult tark, et teada, mida hea tervise, ilusa välimuse või vedamisega üldse peale hakata. Rumal hävitaks kõik hea oma käitumisega varem või hiljem. 2) Utilitarist John Stuart Mill on arvanud, et õnn seisneb nii kehalistes kui ka intellektuaalsetes naudingutes, kusjuures intellektuaalsetel on ka kõrgem kvaliteet. 3) Juba Aristoteles arvas, et õnn on miski, mille poole püüdlevad kõik. Ta uskus, et
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid TÜ suulise eesti keele korpus: kogutud 1997.aastast, transkribeeritud ca 1 700 000 sõna. Keelekorpused, kõnekorpused (on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused), avatud korpus (s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama), pragmaatiline korpus
auttaa aidata avain võti avanto jääauk avata avada, lahti teha avioliitto abielu avulias abivalmis B baari baar baarimestari baarimees, baarman Belgia Belgia belgialainen belglane bensapumppu bensiinipump B-kansi B-tekk bussi buss C C-vitamiini C-vitamiin D dialogi dialoog dollari dollar E edelleen edasi edellinen eelmine edes isegi edessä ees, eespool edestakainen edasi-tagasi edullinen soodne ehdoton kindel, täielik ehdottaa ettepanekut teha, soovitada ehdottomasti kindlasti, tingimata ehdotus ettepanek ehkä ehk, võib-olla
Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE Elame ajas, mis kingib ja võtab, on vaba. Kuid ometi ikestav, kutsub ja tõukab, ahvatleb ning karistab. See aeg on napp, ometi on see meie ainus ajaruum. Sellest hoolimata
Võõrsõnad 1.Andrus tankis oma autot uue ja kvaliteetsema bensiiniga. Bensiin- peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu 2.Mari ostis omale uued beežid teksad. Beež- helepruun värvus 3.Vanaisa pani oma vana grammofoni tööle. Grammofon- vinüül plaadimängija 4.Peale rasket päeva isa otsustas pikutada diivanil. Diivan- mööbliese 5.Kooli direktor ja õppealajuhataja pidasid pikka dialoogi. Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenim
Kõik kommentaarid