#include
c_str() );
fin >> s6na;
fin.close();
{
while(1)
{
cout<<"Prindin puu!"<
c_str() );
fin >> s6na;
fin.close();
{
while(1)
{
cout<<"Prindin puu!"<
#include "Arena.h"
Arena::Arena()
{
//ctor
}
void Arena::enter(Character *character){
unsigned int i=0;
bool exist=0;
for(;i
#include
#include
2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048576 Et kõik funktsi
kahjumiga projekt.
Olemas on ka avatud lähtekoodiga ja vabavaraline SharpDevelop, mis kasutusmugavuselt
amatöörile Visual Studiost oluliselt kehvem ei ole.
Stardi leht:
Loome uue projekti ja valime CONSOL varianti.
Sisestame projekti nime ja klõpsame nupul OK
Automaatselt formeeritakse programmi ,,alus"
C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud.
Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Programm ning tema sees alamprogramm
nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud
paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja
korduste tarbeks.
Lihtne tervitus
Näited
C C++ C#
#include
Kõik kommentaarid