Descartes´i müüt (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Nimetu

Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate

Filosoofia põhiprobleemid

16

odt

Keha ja vaim

....................V2 F1 F2 4 V1 V2 F1 F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisund Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Parallelism ja okasionalism

Eetika

34

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes, Spinoza. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas

Filosoofia

4

doc

Filosoofia algus

Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika ­ kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ­ ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem ­ kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid

Filosoofia

5

doc

Filosoofia

katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist. Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta ­ realism, nominalism ja kontseptualism. idee ­ Uusajal tähistas sõna idee mõtteid, mõisteid, kujutlusi, aistinguid jms. John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) ­ Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise

Filosoofia

1

doc

Kokkuvõte Gilbert Ryle tekstist "Descartes'i Müüt"

Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda kõike se

Filosoofia

7

docx

Descartes

Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa ­ esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate

Õigusfilosoofia

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ­ ,,lugu"  Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele.

Filosoofia

Kommentaarid (0)