............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes
Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire -
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
- Kokkuleppe aluseks on erialateadmised kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad - Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV) Mis on normaalne käitumine? Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva häirete loendi koos tunnuste ja kriteeriumitega (nt homoseksuaalsus) - Vaimse häire esimeseks kriteeriumiks on võime täita sotsiaalset rolli nt ise toimetuleku oskus - Teine kriteerium o net inimene ise ei saa sinna midagi parata ja ta ei saa terveks end lihtsalt kokku võttes (,,tule välja ja hakka midagi tegema" depressiooni puhul ei ole võimalik end lihtsalt kokku võtta) Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb? Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu
Kõik kommentaarid