Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Depressioon ehk psühhiaatriline häire (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Depressioon ehk psühhiaatriline häire #1 Depressioon ehk psühhiaatriline häire #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor must1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Toimetulek depressiooniga

sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja

Sotsioloogia
thumbnail
20
doc

Toimetulek depressiooniga

........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme

Psühhiaatria
thumbnail
19
docx

Psühhosomaatika

o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ­ ettevaatlikult

Psühhosomaatika
thumbnail
9
doc

Referaat teemal "Suitsiidiriski hindamine"

Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon Sõltuvushäire Agiteeritus/ ärevus/ insomnia Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted

Psühhiaatria
thumbnail
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes ­ monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast

Psühholoogia
thumbnail
11
doc

Meeleolu häired – Depressioon

Meeleolu häired ­ Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus.................................................................

Psühholoogia
thumbnail
76
docx

Psühhosomaatika

hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma.  Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid.  Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired  Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon.  Tunnuseks on meeleolude muutused:  Alanemine (depressioon).  Ootamatu tõus (maania).  Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired  Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine,

Psühhosomaatika
thumbnail
21
doc

Eksamikonspekt II osa

Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist ­ individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ­ ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed ­ andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed ­ võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõ

Sissejuhatus psühholoogiasse...



Lisainfo

referaat

Kommentaarid (1)

triiny089 profiilipilt
triiny089: Referaadiks seda küll nimetada ei saa.
18:10 08-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun