Dengue palavik (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

...............................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid........................................................................................................................

Bioloogia

8

docx

Koerahammustuste esmaabi

Inimesel on marutaudi tunnused peaaegu samad nagu loomadel, puudub söögiisu. (Tallinna Tehnikaülikool, Loomahammustus) Kuidas teada et koerahammustus on nakatunud Kui arvad, et koerahammustus on nakatunud otsi kohe meditsiinilist abi, sest nakatunud looma hammustus võib viia ka veremürgituseni . Nakatunud haava tunnused:  Haav muutub valulikumaks  Paistetud ja punetus haava ümbruses  Vedeliku või mäda lekkimine haavast  Palavik üle 38°C ja värinad  Paistes lümfisõlmed.  (WebMD, Dog bites, 2013) Kasutatud kirjandus 1. WebMD, Dog Bites, Dr Rob Hicks on May 29, 2013, http://www.webmd.boots.com/a-to-z-guides/dog-bites 2. Tallinna Tehnikaülikool, Loomahammustus, http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/hammustused.html 3. Harold B. Weiss, Bedorah I. Friedman, Jeffrey H. Coben, Incidence of dog bite injuries treated in ED, 1998

Esmaabi

19

pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1­2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ­ tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita.

Bioloogia

14

ppt

Mumps,lastehalvatus

ajal oluliselt vähenenud seoses sümptomide teket. plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.) Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 1618 päeva (kuni 3 nädalat). Sümptomid Tekib palavik. Süljenääre muutub Kui haigestumine on peale valulikuks, paistetab. Viirus tungib puberteediiga, võib tekkida ka vereringesse ning sealt sihtorganisse, munandi põletik, mis avaldub valu milleks võib olla süljenääre, ja punetusena ning võib tüsistuda

Bioloogia

5

docx

Lööve täiskasvanul

ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid:

Meditsiin

20

doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

Levik: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket. Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Tüsistused:

Bioloogia

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

 Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.  Ennetamine: hoidumine vöörastest hügieenitarvetest, kokkupuutest teiste kehavedelikega, doonorite/ rasedate kontroll, vaktsineerimine  Peiteperiood: 1-6 kuud, keskmiselt 120 päeva.  Haiguskulgeb 3 etapiga: 1.eelnähud 2-7 päeva- väsimus, isutus, palavik, kõhuvalu, maksavalulikkus, iiveldus, oksendamine, liigesvalu. 2. Kollasus(kollatõbi) 4-8 nädalat, ikterus, naha kollasus, naha sügelemine, nähud kuni 6 kuud. 3.paranemise periood  Sümptomid: väsimus ja halb enesetunne, liiges valud, lööbed, palavik, reumataolised kaebused. Kroonilist kulgu.  Diagnoosimine: haiguspilt, laboratoorsed uuringud, seroloogilised ja PCR, maksa funktsiooni proovid.  DIFTEERIA vaktsineerimine 3el.kuul- 4,5el.kuul- 6el

Haige laps

37

pdf

Esmaabi

......................................... 25 Astma ................................................................................................................................................ 25 Kõriturse ............................................................................................................................................ 25 KEHATEMPERATUURI TÕUSUGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID ..................................... 26 Palavik ............................................................................................................................................... 26 Kuumakurnatus ................................................................................................................................. 27 KRAMBID ............................................................................................................................................ 28 SUHKRUHAIGUSEST TINGITUD ELUOHTLIKUD SEISUNDID ....

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)