ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB
· Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad Südaja alusega Lihtsaagja servaga Karvased · Sookask · Betula pubescens Munajad või ovaalsed, Lehe pikkus laiusest suurem Lühidalt teritunud või tömbitipulised Täkilisservalised 1-3 cm pikad · Madal kask · Betula fruticosa Lehed 0,51,5 cm pikad Ümarad või lehe laius pikkusest suurem Täkilise servaga Pealt tumerohelised,
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasutuselevõtt, uut
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies pk üldiseloomustus Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus paljduel
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi
kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on kitsam kui alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt.
vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel
Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada seal, kus nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur või sademete vähesus. Kui keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendega enam kohaneda, kutsub see esile häireid taime elus, sageli võib taim ka hukkuda. Pilet 18 Picea omorika (Pancic) Purkyne serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2..
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte
aastal lehtede hõlmas või Perekond padjandilised. Oksad rohkeharulised, võrsed 300- kevadel ja avanevad Juniperus külgvõrsete tippudes. kadakas peened, sageli tipust longus. Nõeljad lehed on 1000a soojal päikeselisel Emaskäbid moodustuvad torkivad või pehmed, lineaalsed, päeval.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI s
Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav
annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu
Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb
varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui
käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 22.Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega:
* Viburnum lantana - villane lodjapuu - lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane (suht suur, tipust õrnalt teravnev, ümar, kergelt piklik, alt valged kaheks minevad rootsud) * Sambucus racemosa - punane leeder - paaritu sulgjad liitlehed - lehed lühirootsulised - elliptilise kuju ja terava tipuga - pealt tumerohelised * Betula pendula arukask - lehed ja võrsed paljad! (karvu pole) - leht rombjas või kolmnurkse kujuga - pika terava tipuga - kahelisaagjas serv (suuremalt kolmnurkne, tuhm aga veidi rohekas) * Betula pubescens sookask - leht karvane, võrse ka - leht lai munajas - tömpterav tipp - kergelt südajas - leht saagja servaga (vähe kolmnurkjas, alt valkjas roheline, pealt roheline) * Betula fruticosa - madal kask - leht ümarmunajas või ovaalne
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm
arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või kimpudena lühivõrsetel Seemned kileja tiivaga Eestis looduslikult harilik mänd ja harilik kuusk, ilupuudena mitmeid liike veel Esindatud on ka perekonnad lehis, nulg, ebatsuuga ja tsuuga. o Sugukond küpressilised Ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad Lehed nõeljad (okkad) või soomusjad, vastakuti
Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis. Harilik kuusk (picea abies) KU: 1. Levila: . Esineb peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%. 2. Suurus: 30-50 (60) m kõrge. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m
arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või kimpudena lühivõrsetel Seemned kileja tiivaga Eestis looduslikult harilik mänd ja harilik kuusk, ilupuudena mitmeid liike veel Esindatud on ka perekonnad lehis, nulg, ebatsuuga ja tsuuga. o Sugukond küpressilised Ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad Lehed nõeljad (okkad) või soomusjad, vastakuti või männases
..12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. Sambucus racemosa – punane leeder Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. Symphoricarpos albus – harilik lumimari Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste visselõigetega, harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots umbes 0,5 cm pikk. Betula pendula – arukask Lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm Betula pubescens– sookask Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased Betula fruticosa– madal kask Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt
Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane. 50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised. Serv teravsaagjas. Võrse keskosa lumivalge. 51) Symphoricarpos albus - harilik lumimari Lehed ovaalsed/laimunajad. Paljas. Lühikese rootsuga. Võib esineda ebakorrapäraseid sisselõikeid, sügavaid hõlmasid. 52) Betula pendula arukask Lehed kolmnurksed/rombjad. Teravneva pika tipuga. Serv kahelisaagjas. Paljas. 53) Betula pubescens sookask Lehed munajad/laimunajad. Serv lihtsaagjas. Roodude nurkades ja allküljel karvatutid. Noortel puudel leht südaja alusega, lehetipp tömpjas, leht tervenisti karvane. 54) Betula fruticosa - madal kask Lehed ovaalsed/ümarmunajad. Serv täkilisaagjas. Lehe pikkus suurem laiusest. 55) Betula nana vaevakask Lehed laius suurem pikkusest. Umbes 5 sendise laiune
Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu.
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed)
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra
KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra