Dendroloogia (0)

3 HALB
 
Dendroloogia eksamiks:
1. Perekondad nulg ja kuusk
Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline.
Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad
männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste
vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp -
puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel
liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete
servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt
(nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt).
Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud
(sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra
ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused
vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt
seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised
püsivad puudel mitu aastat.
Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia,
Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid
introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani.
Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud
mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem
kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse
ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne.
Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas
kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja
hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel.
Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa-
asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad
hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel ­ nuluperekonna seda omadust on meil
seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg)
ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada
maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks
juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia
pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud
kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid.
Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt.
Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea ­ vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla
sõnast pix ­ vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga
puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed
tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad.
Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud
(NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude
võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad
eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise
aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta
sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Dendroloogia #1 Dendroloogia #2 Dendroloogia #3 Dendroloogia #4 Dendroloogia #5 Dendroloogia #6 Dendroloogia #7 Dendroloogia #8 Dendroloogia #9 Dendroloogia #10 Dendroloogia #11 Dendroloogia #12 Dendroloogia #13 Dendroloogia #14 Dendroloogia #15 Dendroloogia #16 Dendroloogia #17 Dendroloogia #18 Dendroloogia #19 Dendroloogia #20 Dendroloogia #21 Dendroloogia #22 Dendroloogia #23 Dendroloogia #24 Dendroloogia #25 Dendroloogia #26 Dendroloogia #27 Dendroloogia #28 Dendroloogia #29 Dendroloogia #30 Dendroloogia #31 Dendroloogia #32 Dendroloogia #33 Dendroloogia #34 Dendroloogia #35 Dendroloogia #36 Dendroloogia #37 Dendroloogia #38 Dendroloogia #39 Dendroloogia #40 Dendroloogia #41 Dendroloogia #42 Dendroloogia #43 Dendroloogia #44 Dendroloogia #45 Dendroloogia #46 Dendroloogia #47 Dendroloogia #48 Dendroloogia #49 Dendroloogia #50 Dendroloogia #51 Dendroloogia #52 Dendroloogia #53 Dendroloogia #54 Dendroloogia #55 Dendroloogia #56 Dendroloogia #57 Dendroloogia #58 Dendroloogia #59 Dendroloogia #60 Dendroloogia #61 Dendroloogia #62 Dendroloogia #63 Dendroloogia #64 Dendroloogia #65 Dendroloogia #66 Dendroloogia #67 Dendroloogia #68 Dendroloogia #69 Dendroloogia #70 Dendroloogia #71 Dendroloogia #72 Dendroloogia #73
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pudistaja Õppematerjali autor

Mõisted

abies, seenhaigustest, võrsed, suuri puid, areaali servaaladel, ii grupp, suuri puid, lehist, mändidel, mänd, mägimänd, suuremaid puid, kääbus, kodumaaks, pügamiseks, harilikku elupuud, kuivõrd elupuu, hiigel, hiigel, kasvavad hiigel, soomuse, looduslikult lõuna, vahtraliikidest, tsoon iii, tumedaid laike, mägivahtra puit, euroopast väike, noorendus, mitšurinil, kasutatakse kondiitri, läiklehist mahooniat, kased, kasehalud, aastane juurdekasv, pahkade puit, maarjakask, maarjakase puit, üsna sageli, muistsed esivanemad, hall lepp, rahvasuus, rinnasulestikuga aed, puude kasv, kasvab tamme, vanades parkides, kasvades põhja, kiire kasv, paljundada, sarapuule, rahvameditsiinis, viljade kahjurina, võrsed tume, kuni lääne, villane lodjapuu, toorelt, looduslikult põhja, puukujuline eksemplar, kikkapuud, harilikult 30, sookailu võrseid, tippe, kõrgune kääbuspõõsas, sorte, neljatised, metsatundra, harilik pohl, taolisi metsi, pohlamarjad, kanalistele, pohlalehed, mustikas, keskmine saak, ameerika manner, rododendronid, harilik robiinia, sorte, mage sõstar, pärineb põhja, vili 2, paljundatakse seemne, võrsed, õied 6, vili 5, õitseb mais, õitseb mai, areaal lõuna, koondunud 5, suhteliselt tavaline, lehed 3, läänes lääne, käsitöömaterjalina, põõsas, laialdaselt allee, tammeliikidel, mõnedele tammedele, tammede hulgas, ameerika ida, kasvab kesk, saar lääne, pärinedes kagu, sorte, sorte, lehed 1, sagedamini lääne, võrsed kollakas, leheroots 1, üldareaal põhja, lehed 5, urvad 2, enam levinud, üldareaal põhja, võrsetega 5, üldareaal kesk, võrsed

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
doc
49
doc
5
docx
91
pdf
50
pdf
7
doc
48
docx
32
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto