Kuidas netis maksad? Vasta


Dendroloogia eksami konspekt (1)

5 VÄGA HEA
 
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea)
Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on
levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­
nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca),
must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika).
· Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas.
· Võrsed vaolised ja piklikkühmulised.
· Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja,
teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel.
· Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.
· Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet
ühelt küljelt lusikataoliselt.
· Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud,
katuselaastud, sindlid, küte jm.
· Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti
ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina.
Abies ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud
Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis
looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg
(Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica)
· Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja
võivad juurduda.
· Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt
siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike
sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel.
· Võrsed siledad.
· Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist
sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal
liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja.
· kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks
ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike
kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja
resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest
(koos võrsetega) saadakse nuluõli.
· väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil
parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või
alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks.
2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba)
Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja
lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus
võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga
varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all.
Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m.
· Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud),
elastsed, peened. Alt valkjasrohelised.
· Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid.
· Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Dendroloogia eksami konspekt #1 Dendroloogia eksami konspekt #2 Dendroloogia eksami konspekt #3 Dendroloogia eksami konspekt #4 Dendroloogia eksami konspekt #5 Dendroloogia eksami konspekt #6 Dendroloogia eksami konspekt #7 Dendroloogia eksami konspekt #8 Dendroloogia eksami konspekt #9 Dendroloogia eksami konspekt #10 Dendroloogia eksami konspekt #11 Dendroloogia eksami konspekt #12 Dendroloogia eksami konspekt #13 Dendroloogia eksami konspekt #14 Dendroloogia eksami konspekt #15 Dendroloogia eksami konspekt #16 Dendroloogia eksami konspekt #17 Dendroloogia eksami konspekt #18 Dendroloogia eksami konspekt #19 Dendroloogia eksami konspekt #20 Dendroloogia eksami konspekt #21 Dendroloogia eksami konspekt #22 Dendroloogia eksami konspekt #23 Dendroloogia eksami konspekt #24 Dendroloogia eksami konspekt #25 Dendroloogia eksami konspekt #26 Dendroloogia eksami konspekt #27 Dendroloogia eksami konspekt #28 Dendroloogia eksami konspekt #29 Dendroloogia eksami konspekt #30 Dendroloogia eksami konspekt #31 Dendroloogia eksami konspekt #32 Dendroloogia eksami konspekt #33 Dendroloogia eksami konspekt #34 Dendroloogia eksami konspekt #35 Dendroloogia eksami konspekt #36 Dendroloogia eksami konspekt #37 Dendroloogia eksami konspekt #38 Dendroloogia eksami konspekt #39 Dendroloogia eksami konspekt #40 Dendroloogia eksami konspekt #41 Dendroloogia eksami konspekt #42 Dendroloogia eksami konspekt #43 Dendroloogia eksami konspekt #44 Dendroloogia eksami konspekt #45 Dendroloogia eksami konspekt #46 Dendroloogia eksami konspekt #47 Dendroloogia eksami konspekt #48
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
174 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KristinK Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogiline tolerants ?
  • Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi ?
  • Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi ?
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi ?

Mõisted

picea, abies, kattesoomused, abies sibirica, abies alba, abies balsamea, abies concolor, kaguosas, levila kliima, kuusk, harilik kuusk, valgusokkad 4, picea glauca, kasvab saviliiv, picea mariana, käbid, picea pungens, picea omorika, sügavapõhjalistel saviliiv, seemned ümar, tsuga canadensis, larix, tähtis koht, tervishoiutingimuste tõttu, larix decidua, japonica, mullatüüpidest, larix sibirica, pinus, paljudele männiliikidele, mugo, mägimänd, pinus contorta, keerdmändi, pinus peuce, pinus strobus, roosakas, maltspuit, cupressaceae, thujopsis dolabrata, thuja occidentalis, võra koonusjas, thuja plicata, chamaecyparis, soomused, juniperus, marikäbid, primaarsed lehed, juniperus communis, harilik kadakas, kasvab kesk, noortel seemikutel, taxus, kasutatakse treimis, taxus baccata, kõrgeim puu, isaspähikud, eesti lääne, philadelphus coronarius, acer platanoides, eesti metsades, salumetsi, vaher, acer pseudoplatanus, alt sinakas, acer ginnala, acer tataricum, iluaianduses, betula, vineer, samuti ehitus, saviliiv, suveniiri, betula pubescens, betula nana, alnus, kasutatakse mööbli, carpinus, alnus glutinosa, linna majad, carpinus betulus, vanades parkides, suurt kulumis, kasvatamist mandri, kasutatakse mööbli, corylus, pähklid, corylus avellana, parasniisketel huumus, sambucus, alusmetsapõõsana kesk, punane leeder, symphoricarpos, viburnum, viburnum lantana, kevadel aprillis, 175 liiki, grandifolia, crataegus rhipidophylla, peamiselt lääne, õitsevatel okstel, lehe pikkus, cornus, cornus sanguinea, kodumaise liigina, levinud lääne, divaricata, leheroots, leheroots, caragana, caragana arborescens, robinia pseudoacacia, abilehed, caragana frutex, ribes alpinum, enam lääne, perekonna liigid, physocarpus opulifolius, cotoneaster, cotoneaster lucidus, pyrus, malus, suuremaviljalisi hübriide, sorbus aucuparia, harilik pihlakas, lehekesed, sorbus intermedia, crataegus, crataegus submollis, leheroots, rubus idaeus, potentilla fruticosa, viimased, rosa rugosa, linnatingi, rubus nessensis, rosa pimpinellifolia, viimased, lehe pikkus, leheroots, lehtpuuna, tilia platyphyllos, leheroots, daphne mezereum, phellodendrion amurense, rhamnus catharticus, frangula alnus, parthenocissus quinquefolia, väänlad 5, quercus, tammedele, valmistatakse sise, rohkesti laeva, haljastuses, quercus robur, quercus rubra, pöögiliigid, roosõieliste sugukond, roosõielised, juglans cinerea, juglans mandshurica, fraxinus excelsior, kõrgeimad saared, salu, punakaslillasid õisikuid, sorte, õitseb mai, ulmus glabra, võra, lülipuit punakas, ulmus laevis, pungad tumepruuni, populus tremula, viljakatel saviliiv, külmadel kevadetel, haavakooreteed, populus alba, perekonnas 300, pajud, sõna dendroloogia, dendroloogia, liigisisesed üksused, igale liigile, alamliik, teisendid, hübriidliigid, taksonoomilised üksused, areaal, mõjutamata areaali, areaalikaart, introdutseeritud liike, adventiivfloora või, puittaimi, aklimatiseerumine, paaritusulgjad liitlehed, lehetipp, keskkonnatingimused, miinimumreegli laiendamisel, langust kuni, liikideks, pinopsida, okaspuud, emaskäbid, katteseemnetaimed, õitel, seemnealgmed, üheidulehelisi taimi, lehtedel, pärislehed, abilehed, taiga

Sisukord

  • Picea
  • Abies
  • Abies sibirica
  • Abies alba
  • Abies balsamea
  • Abies concolor
  • Picea glauca
  • Picea mariana
  • Picea pungens
  • Picea omorika
  • Pseudotsuga menziesii
  • Tsuga canadensis
  • Larix
  • Larix decidua
  • Larix gmelinii
  • Larix sibirica
  • Pinus
  • Pinus sylvestris
  • Pinus mugo
  • Pinus contorta
  • Pinus peuce
  • Pinus strobus
  • Cupressaceae
  • Thujopsis dolabrata
  • Thuja occidentalis
  • Thuja plicata
  • Chamaecyparis
  • Chamaecyparis pisifera
  • Juniperus
  • Juniperus communis
  • Taxus
  • Taxus baccata
  • Ribes
  • Philadelphus coronarius
  • Acer platanoides
  • Acer pseudoplatanus
  • Acer ginnala
  • Acer tataricum
  • Betula
  • Betula pendula
  • Betula pubescens
  • Betula fruticosa
  • Betula nana
  • Alnus
  • Carpinus
  • Alnus incana
  • Alnus glutinosa
  • Carpinus betulus
  • Fagus sylvatica
  • Corylus
  • Corylus avellana
  • Sambucus
  • Sambucus nigra
  • Sambucus racemosa
  • Symphoricarpos
  • Viburnum
  • Viburnum lantana
  • Aronia melanocarpa
  • Crataegus rhipidophylla
  • Cornus
  • Cornus sanguinea
  • Prunus cerasifera
  • Prunus padus
  • Caragana
  • Caragana arborescens
  • Robinia pseudoacacia
  • Caragana frutex
  • Ribes alpinum
  • Physocarpus opulifolius
  • Spiraea chamaedryfolia
  • Cotoneaster
  • Cotoneaster lucidus
  • Pyrus
  • Malus
  • Sorbus aucuparia
  • Sorbus intermedia
  • Crataegus
  • Crataegus submollis
  • Rubus
  • Rubus idaeus
  • Potentilla fruticosa
  • Rosa rugosa
  • Rubus nessensis
  • Rosa pimpinellifolia
  • Prunus avium
  • Tilia cordata
  • Tilia platyphyllos
  • Daphne mezereum
  • Phellodendrion amurense
  • Rhamnus catharticus
  • Frangula alnus
  • Parthenocissus quinquefolia
  • Quercus
  • Quercus robur
  • Quercus rubra
  • Juglans cinerea
  • Juglans mandshurica
  • Fraxinus excelsior
  • Syringa vulgaris
  • Ulmus glabra
  • Ulmus laevis
  • Populus tremula
  • Populus alba
  • Salix pentandra
  • Salix fragilis
  • Salix alba
  • Salix caprea
  • Salix triandra
  • Salix phylicifolia
  • Salix cinerea
  • Salix rosmarinifolia
  • Salix viminalis
  • Salix acutifolia
  • Araucariaceae
  • Podocarpus, Cupressus
  • Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga
  • Thuja, Sequoiadendron, Sequoia

Teemad

  • Picea glauca
  • Võrsed vaolised
  • näsakestele
  • neljal tahul
  • rippuvad
  • kattesoomused varjatud
  • kinnituvad ümardunud alusega otseselt
  • okaste tipus väike
  • sisselõige
  • Võrsed siledad
  • Käbid püstised
  • Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal
  • liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja
  • Abies alba
  • tihedalt katvalt ettepoole suunatud
  • tugevasti vaigused
  • 9 cm
  • kattesoomused pole nähtavad
  • sisselõikega, pealmised
  • alumistest sageli poole lühemad
  • vaiguta
  • 15 (20) cm
  • kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant
  • välja
  • Abies concolor
  • pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses
  • Käbid ovaalsed
  • õhulõhed
  • peal- ja allküljel kogu ulatuses
  • Käbid silinderjad
  • Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad
  • Abies nordmanniana
  • subsp. nordmanniana
  • Picea abies
  • Võrsed paljad
  • hele- kuni
  • Seemnesoomused tervekumera servaga
  • Kõrgus 10...20
  • Võrsed tihedalt karvased
  • hallikas- kuni violetjastumepruunid
  • Seemnesoomuse väljaulatuv osa
  • kolmnurkne
  • Okkad neljakandilised
  • igal tahul on rohkesti õhulõheridu
  • Võrsed paljad
  • helepruunid
  • Okkad lamedad
  • Võrsed karvased
  • purpurse
  • varjundiga
  • Tsuga canadensis
  • kinnituvad
  • ahenenud rootsuga madalale näsakesele
  • japonica
  • japonica
  • Võrsed tume-punakaspruunid kuni violettpruunid
  • alaosas väljaulatuvate tumepruunide
  • kattesoomustega
  • kattesoomuseid pole näha
  • Võrsed läikivad, õlgkollased
  • Pinus sylvestris
  • sibirica
  • mugo
  • Kõrgus 0,5...3 (4) m
  • keerdunud
  • apofüüs torkiv, terava tipuga
  • Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus
  • Thuja
  • Thuja plicata
  • soomuse tipul madal
  • väljalõige
  • C. lawsoniana
  • chinensis
  • Caryocedrus
  • Juniperus drupacea)
  • Oxycedrus
  • Juniperus communis etc
  • Sabina
  • J. sabina, J. virginiana
  • Juniperus sabina
  • Berberis
  • B. vulgaris
  • B. thunbergii
  • Acer negundo
  • Betula pendula
  • B. pubescens
  • B. humilis
  • carelica
  • karvased
  • lehe pikkus laiusest suurem
  • lehe
  • laius pikkuses suurem
  • Alnus glutinosa, Alnus incana
  • Fagus sylvatica
  • nõrgalt kortsus
  • Corylus avellana
  • Lonicera
  • L. xylosteum
  • L. caerulea
  • L. tatarica
  • L. caprifolium
  • edulis
  • L. nigra
  • alpigena
  • S. racemosa
  • S. sinensis
  • Viburnum lantana
  • V. opulus
  • V. lantana
  • V. lentago
  • Viburnum opulus
  • Euonymus
  • E. verrucosus
  • E. macropterus
  • rhipidophylla
  • grandifolia
  • sanguinea
  • C. suecica
  • C. alba
  • Cornus alba
  • Hippophae rhamnoides
  • Prunus
  • Prunus
  • padus
  • divaricata
  • Caragana frutex
  • Juglans
  • Cotoneaster lucidus
  • C. canescens
  • P. pyraster
  • Malus sylvestris
  • Sorbus intermedia
  • Crataegus submollis
  • Tilia platyphyllos
  • Phellodendron amurense
  • Aesculus hippocastanum
  • Fagus
  • Rosaceae
  • Pomoideae
  • Rosoideae
  • Salix
  • Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus
  • Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus
  • Dendroloogia mõiste
  • dendron
  • logos
  • Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused
  • kohalik e. lokaalpopulatsioon
  • subspecies
  • teisend
  • Morfoloogilised
  • teisendid e. vormid
  • sortkloon, aedvorm
  • Hübriidliigid
  • taksonoomia
  • Takson
  • regnum
  • phylum
  • classis
  • Selts
  • familia
  • tribus
  • genus
  • species
  • varietas
  • forma
  • cultivar
  • Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon
  • Areaal
  • primaarseks
  • Potentsiaalne areaal
  • levilakaart
  • Introduktsioon
  • võõrpuuliikideks
  • Tahtmatu introduktsioon
  • Tahtlik introduktsioon
  • Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon
  • naturaliseerimiseks
  • Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid
  • I Ülikõrged puud
  • II Kõrged puud
  • III Keskmise kõrgusega puud
  • IV Madalad puud
  • V Väga madalad puud
  • I Kõrged põõsad
  • II Keskmised põõsad
  • III Madalad põõsad
  • I Väga pikaealised
  • II Pikaealised
  • III Keskmiseealised
  • IV Lühiealised
  • Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv
  • Lihtleht
  • Sõrmjad
  • liitlehed
  • Sulgjad liitlehed
  • Paaritusulgjad liitlehed
  • Paarissulgjate liitlehtede
  • lõhised
  • jagused
  • Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele
  • kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna
  • elulisteks e
  • olelustingimusteks
  • abiootilised tegurid
  • biootilised tegurid
  • antropogeensed tegurid
  • Mis on ökoloogiline tolerants?
  • ökoloogiliseks amplituudiks e
  • ökoloogiliseks tolerantsiks
  • Abiootilised tegurid
  • Biootilised tegurid
  • Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid
  • valgusnõudlikud
  • poolvarjutaluvad
  • varjutaluvad
  • varjutaimed
  • Puittaimed ja temperatuur
  • Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele
  • Temperatuuri mõju fotosünteesile
  • Hingamine
  • Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge
  • näiteid
  • talvepakasena
  • miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel
  • varakülma
  • külmakergitusena
  • külmalõhede
  • Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi? Tooge
  • näiteid
  • täiesti külmakindlad liigid e. väga pakasekindlad ja
  • pakasekindlad liigid
  • e. külmakindlad liigid
  • III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega
  • liigid
  • IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid
  • V – külmapõlgavad e. troopikaliigid
  • Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid
  • Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest
  • Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse
  • ülekülluse korral
  • lumemurd
  • lume vaalimine
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge
  • hügrofüüdid
  • mesofüüdid
  • kserofüüdid
  • Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele
  • assimilatsiooni
  • transpiratsioonile
  • puuliikide paljunemisel
  • Tormiheite
  • Tormimurd
  • Inimese mõju puittaimedele
  • kaudne
  • otsene
  • Kliima mõju ja tähtsus puittaimedele
  • Hõimkond paljasseemnetaimed
  • Gymnospermae
  • Pinatae
  • Taxodiacea
  • Araucaria
  • Pinus sylvestris, Picea abies
  • Taxus baccata
  • Isaskäbid
  • Emaskäbid
  • Pärast
  • seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema
  • seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud
  • käbist
  • Abies, Picea
  • Chamaecyparis, Cupressus
  • Abies, Cedrus
  • Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga
  • Larix, Pinus
  • Pinus lambertiana
  • Hõimkond katteseemnetaimed
  • Monocotyledoneae
  • Dicotyledoneae
  • Palmaceae
  • Liliaceae

Kommentaarid (1)


Keivin Kivimägi: väga kasulik
14:04 24-12-2012


Sarnased materjalid

73
doc
50
pdf
32
docx
49
doc
528
doc
80
doc
12
doc
33
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto