50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raido Meidla
Õppematerjali autor
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalh
1) Pariisi rahukonverents Millal? Jaanuar 1919 – jaanuar 1920 Kes osalesid? I maailmasõja võitnud riigid (Antandi riigid) Tähtsamad otsused? Vessailles’ süsteem 2) Verssailles’ rahuleping Kes sõlmisid? Rahuleping Saksamaa ja Antandi riikide vahel Millal sõlmiti? Sõlmiti 1919. aasta juunis. Tähtsamad punktid? Saksamaa territoorium vähenes kaheksandiku võrra, kaotati Elsass-Lotring, Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid; Saksamaall oli lubatud 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast; Saksamaa pidi maksma sõja võitnud r
Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed
valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised. Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid. Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks parteiks peale esimest maailmasõda. Peamisteks vastasteks olid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks oli riik, kus puudub elanike vahel suur varaline ebavõrdsus
1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu.
Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu.Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.- Liberalism ja konservatism olid Eu-s juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need inglismaal 19 sajandil.Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu.
sõjavägi. 1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid