Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus
monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad
iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on
riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika)
saavutamiseks.,
1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne
riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks:
seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine
on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte.
Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi
organisatsioonilise
struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki
iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi
võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi
normaalseid ja erakorralisi jt.
Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise
korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord.
Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on
ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik
(totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab
totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa
Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet
ametisse valitsuse.
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko,
Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia.
• President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud
valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel
valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri
ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse
Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu
arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-
kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus
lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam .
minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president
nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament
hääletab ametisse valitsuse()
Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.
Rahvas valib presidendi.
• President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi
heakskiidu.
Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest
vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil
on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva
võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke
tugevam täidesaatev võim.
PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja
hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile)

Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti.
Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem
parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament
kinnitab peaministri-valimised võitnud erakonna juht saab peaministriks.sagedased
valitsuste vahetused.
+parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused arutatakse läbi suurema hulga
inimeste poolt, leitakse kompromiss eri huvide vahel
-küsimuste lahendamine võtab aega
-seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib
viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi
Demokraatia ohud.
• Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. •
Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse
probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe
poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
2. Õigusriik ja võimude lahusus
Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus
põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised
suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest
õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja
vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:
a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus).
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on
üksteisest lahutatud.
e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja
kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu
teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe
isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning
esindab kodanikkonna huve.
b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast
toimimist.
c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat
õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet.
Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim
seadusandlik organ.
Parlamendi struktuur ja ülesanded.
Parlamendid võivad olla:
1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste
üldvalimiste kaudu (nt Eestis).
2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast:
alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal).
a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev
Saksamaal, Esindajatekoda USA-s).
b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või
ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia
Lordide Koda).
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #1 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #2 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #3 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #4 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #5 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #6 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #7 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #8 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #9 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #10 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #11 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #12 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #13 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #14 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor

Lisainfo

Riigi põhitunnused, funktsioonid, riigiorganid. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Autoritaarne ja totalitaarne režiim.Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.Demokraatia ohud.Õigusriik ja võimude lahusus (phimõttes, tunnused).Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kõrgem seadusandlik võim.Parlamendi struktuur ja ülesanded. Seadusloome.Kõrgem täidesaatev võim.Valitsuse moodustamine. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuse ülesanded.Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. KOHTUSÜSTEEMID:Eesti kohtusüsteem.Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll.Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded:Kohalik omavalitsus.Omavalitsuse struktuur Eestis.Omavalitsuse ülesanded
president , omavalitsus , parlament , riigipea , ametnik , riigivõim , ministrid , kohtusüsteem , bürokraatia , peaminister , järelevalve , kohtuvõim , aktid , riigieelarve , võimude lahusus , lahusus , institutsioonid , kongress , komisjonid , kohalik omavalitsus , suurbritannia , eraõigus , senat , viimine , põhiseaduslik , välispoliitika , enamusvalitsus , täidesaatev võim , omavalitsuslik , seadusandlik võim

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
18
docx
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
44
docx
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
37
docx
Ühiskonna valitsemine
23
pdf
Ühiskonna valitsemine
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
76
docx
Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus
9
doc
Ühiskonna valitsemine





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun