· Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist
Proportsionaalne - süsteem on keerukas: kandidaat esindab oma erakonda ja järgib saadikuna erakonna poliitikat; valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele, st valituks võib osutuda hoopis teine sama erakonna nimekirjas kandideerinu, vastavalt sellele, mitmendal kohal on kandidaat erakonna nimekirjas 2.6. Riigivõimu organid: Riigikogu, president, valitsus, kohus, kohalikud omavalitsused Vt EV põhiseadus riigivõimu organitest. 2.6.1. Kõrgeim seadusandlik võim on rahva valitud parlament - Riigikogu. Riigikogu on 101 liikmeline. Riigikogu koosseis valitakse neljaks aastaks. Erakorraliselt võib Riigikogu laiali saata president. HYPERLINK "http://www.riigikogu.ee" www.riigikogu.ee Riigikogu ülesanneteks on: võtta vastu seadusi esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle riigieelarve vastuvõtmine
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole rahva osaluseks niis
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimi
Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti
Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja
moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim Riigikogu on riigi kõrgeim kodanike poolt valitud seadusandlik esindusorgan. Ülesanded: Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Riigi eelarve vastuvõtmine Kiidab heaks välislepingud Ütleb üles välislepingud Kinnitab ametisse tähtsamad ametiisikud (kandidaadid esitab president)- peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine
Kõik kommentaarid