Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
22
  • Riik ja poliitilised režiimid:
  • Riigi põhitunnused :
    Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr.
    Riigi põhitunnused on:
    • kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid).
    • suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta).
    • rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud).

  • Riigivõimu iseloom:
    Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks.
  • Demokraatlik riik- see on õigusriik , kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA).
  • Diktatuure liigitatakse:
    Autoritaarsed diktatuurid - isiku (nt diktaator , monarh ) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940).
    Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja-Korea).
  • Riigivalitsemise vormid:
    Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks:
  • Vabariik on mittepärilik võimukorraldus , mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad:
    Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).
    Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
  • Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst ). Monarhiad jagunevad:
    Konstitutsiooniline monarhia - monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).
    Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei , Vatikan).
  • Riigikorralduse vormid:
    Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks:
  • Unitaarriik - see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).
  • Föderatsioon - see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika.
  • Konföderatsioon - see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika ) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit).
  • Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all).
  • Demokraatia ohud:
    • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
    • Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega.
    • Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku.
    • Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W. Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele valimissüsteemile tagas talle kõigi 25 Florida valijamehe toetuse. Tänu sellele kogus Bush üleriigiliselt 271 valijamehe häält Al Gore 266 vastu ning saavutas oma valimise USA 43.presidendiks.
    • Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite.
    • Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine.
    • Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid , kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
    • Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud . Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja rikastumine jm.
    • Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks saada (üksikisikuna / parteina) tuleb panustada suuri rahasummasid valimiskampaaniasse. Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad.
    • Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid.
    • Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist.
    • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
    • Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.
    • Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee ) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle.

  • Õigusriik ja võimude lahusus :
  • Õigusriigi põhimõtted:
    Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
    Õigusriigi tunnused:
  • Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus ).
  • Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
  • Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
  • Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
  • Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
  • Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
  • Põhiseadus:
    Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud / sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust.
    Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #1 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #2 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #3 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #4 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #5 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #6 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #7 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #8 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #9 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #10 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #11 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #12 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #13 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #14 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #15 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #16 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #17 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #18 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #19 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #20 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #21 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marja-Liisa Illaste Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    docx
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
    10
    doc
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
    30
    doc
    Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
    23
    pdf
    Ühiskonna valitsemine
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    32
    doc
    Ühiskonnaõpetus II kursusele
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun