Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus
monarhia, vabariik, unitaarriik , föderatsioon -see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon -see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika ) saavutamiseks.,
1.Riigi põhitunnused: Rahvastik , territoorium , AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim )nii sisemine kui välimine iseseisvus )
Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte.
Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite . Riigiorganid on riigi organisatsioonilise
struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki
iseloomustab riigiorganite paljusus . Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi
võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi
normaalseid ja erakorralisi jt.
Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik ( autokraatia ) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ( totalitarism ) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa
Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
PRESIDENTALISM )rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse.
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias , Kesk-Aasias. USA, Mehhiko , Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia .
President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister . • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress - kahekojaline parlament . Senat -kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse()
Prantsusmaa, Island , Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.
Rahvas valib presidendi.
• President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu.
Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke tugevam täidesaatev võim.
PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile)
Suurbritannia , Skandinaavia , Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa , Eesti.
Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament kinnitab peaministri-valimised võitnud erakonna juht saab peaministriks.sagedased valitsuste vahetused.
+parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused arutatakse läbi suurema hulga inimeste poolt, leitakse kompromiss eri huvide vahel
-küsimuste lahendamine võtab aega
-seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi
Demokraatia ohud.
• Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem • Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
2. Õigusriik ja võimude lahusus
Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ( konstitutsioon e põhiseadus ).
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus . peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve.
b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist.
c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #1 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #2 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #3 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #4 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #5 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #6 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #7 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #8 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #9 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
doc
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
44
docx
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
18
docx
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
76
docx
Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun