Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale
aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte
κρατος ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013)
Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi,
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
.......................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11) Demokraatiat võib liigitada erinevatel alustel. Demokraatia peamised vormid on seotud selle
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad
Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja, dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel
* tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas. Tekkis 1100 kuni 1200 aastane paus, kust demokraatiast ei teatud midagi.d * kaob areenilt umbes 2000 aastaks *Teooria kirjas Vana-Kreeka (kogu kreeka filosoofide koolkond) autorie teostes. *ilmub uuesti välja 12. sajandil: põhjused: - keskaegsed ülikoolid- Bologna 1119 - õigusteadus.tänase õiguse aluseks on rooma õigus, mille panid kirja ka kreeklased- 6 saj. Ida
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus
võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatliku valitsemise põhimõtted :1)kogu valitsemine käib seaduste järgi 2)kõik inimesed on seaduse ees võrdsed- nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele 3)võim pole koondunud ühe isiku või institutsiooni kätte 4)võim on avalik- tema
III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis Juuni 1920- eesti esimene põhiseadus võeti sai valmis 21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus 12.03.1934- toimus riigipööre RIIGIVÕIM Riigivalitsemise vormid: 1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale 1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti 1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia 2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir 2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon
ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. Vastuolu demokraatias Demokraatial on kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Kerkib küsimus: miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit on läbi aegade moodustanud vähemuse? nt. Saksamaal kehtestus 1930. aastate alguseks totalitaarne natsireziim demokraatlike valimiste kaudu. ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS TUNNUSED: põhiseadus ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtudes seaduste universaalne kehtimine kõigi suhtes võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada kodanikuõiguste tagamine eraomandi kaitse riigivõimu omavoli eest ,,Seadus on kuningas" LAHUSUS TASAKAAL
*Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus Kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
, Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide alusel, osalejate järgi, teostamise ala järgi ja väga paljude muudel tunnuste, omaduste või muu järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia
..........................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus.............................................................................................. 35 Kokkuvõte............................................................................................................. 36 Kasutatud kirjandus.................................................
VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimukorraldus valitsuskabineti juht ja piiratud põhiseadusega ja ainuvalitseja, kellele rajaneb parlamendi enamasti kodanike poolt tal on esindusfunktsioon. kuulub nii võimu otse valitud. Riigi igapäevast seadusandlik, Valitsus moodustatakse ülimuslikkusel. toimimist juhib valitsus täidesaatev kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
