Demokraatia vormid ja areng (3)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
DEMOKRAATIA
ANTIIKAEG
Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka
teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim
hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti
(kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid
järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast
sagedane võlaorjusse langemine.
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr
timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis
nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi.
Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon
asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai
võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis.
Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon
üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike
süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri
varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas
Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada
oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud
peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel.
Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida
kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates
508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale
tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti
kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki
kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid
määrati liisuvõtmise teel.
Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset
92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Demokraatia vormid ja areng #1 Demokraatia vormid ja areng #2 Demokraatia vormid ja areng #3 Demokraatia vormid ja areng #4 Demokraatia vormid ja areng #5 Demokraatia vormid ja areng #6 Demokraatia vormid ja areng #7 Demokraatia vormid ja areng #8
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
186 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annabella112 Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt
demokraatia

Mõisted

Sisukord

  • DEMOKRAATIA
  • ANTIIKAEG
  • DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG
  • OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA
  • Volitatud delegaadi teooria
  • Magna Charta
  • KAASAEGNE DEMOKRAATIA
  • Demokraatia ja riigivalitsemise erinevad võimalused minevikust tänapäevani
  • Kes valitseb
  • Õige vorm
  • Väärastunud vorm

Kommentaarid (3)


wickedgirl271: see on väga hea. täpselt see mida mul vaja
16:29 25-01-2010

SRoos: Väga hea :)
11:54 05-11-2009

KellyKesk: hea
17:15 15-11-2014


Sarnased materjalid

54
doc
32
doc
5
doc
32
doc
62
doc
49
docx
56
doc
67
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto