50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin.bro1
Õppematerjali autor
Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
Garanteeritud kodanikuõigusi Sotsiaalsed probleemid lahendatakse ühiskondliku sotsiaalkindustussüsteemiga Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule Õigus informatsioonile ja selle levitamisele Kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia. Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millied kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad olema ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud. Õiguskindlus- õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon eab olema nii lihtne ja selge, et keskmiste võimetega isik saaks sellest aru.
Kui inimene oma inimõigustest tulenevat õigust või vabadust oma riigis siiski mingil põhjusel kasutada ei saa ja riigi kohtuastmeist pole abi olnud, on võimalik edasi tegutseda. Euroopa Nõukogu juurde on loodud Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel võib aga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kontroll riigivõimu kasutamise üle on demokraatia hoidmisel väga oluline. Võimu on vaja kontrollida selleks, et vältida riigivõimu kuritarvitamist. Põhiseaduse ja teiste seaduste järgmist riigis kontrollib õiguskantsler. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Üks tema ülesandeid ongi analüüsida riigiasutuste väljaantud õigusakte ning esitada kord aastas sellekohane ülevaade Riigikogule. Ühtlasi teeb ta
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa
3 Kodanikul on kohustus: alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. 8. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Kodaniku ühendusi on 3 liiki: MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud. SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud. SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused. *spordiselts ja klubid. *usu ühingud ja kiriku kogudused. *taidlus ja kultuuri selts. *ametiühingud. *kutseliidud. *õpilas, noorte organisatsioonid. *üürnike/omanike ühendused. *looduskaitse ühingud *nais-ja meesselts. *pere ja pensonääride ühendused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid