Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Demokraatia tunnused ja põhiseadus (8)

4 HEA
Punktid
Demokraatia tunnused ja põhiseadus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 352 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Demokraatia tunnused parandatud

Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid. määrus: nendega kinnitatakse ja piiritletakse seaduses kirjapandu asjaomaste asutuste täpsed kohustused. V älja annab linna

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus. Teadmusühiskonna ohuks tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule, eetilised probleemid (kloonimine, GMO). o Siirdeühiskond ­ ÜHISKONNA ARENGUETAPP, MILLE KÄIGUS DIKTAATORLIKUD VÕIMUSTRUKTUURID JA ­SUHTED ASENDATAKSE DEMOKRAATLIKEGA, TOIMUB ÜLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Siirdeühiskonnal on ohte ­ rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla käe loosungid. Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase langeda võib ­ küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või populistlikud otsused.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia ­ riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia ­ riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum ­ rahvahääletus Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem ­ igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt

Ühiskond
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid

Ühiskond
thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele

Ühiskond
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab

Ühiskond
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

· Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp ­ eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine: 1. Parlament valitakse rahva poolt, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

demokraatiast eestis ,
presdientaalne ja parlamentaarne demokraatia,
föderaalriik ja unitaarneriik,
põhisadus, riik


Kommentaarid (8)

wickedgirl271 profiilipilt
wickedgirl271: võiks täitsa rahul olla. vajan seda materjali enda referaadi jaoks
16:34 25-01-2010
inglishh profiilipilt
s k: Tõesti oli hea ülevaade!
16:57 16-10-2011
g-mail profiilipilt
g-mail: Täitsa asjalik
16:24 23-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun