Demokraatia plussid ja miinused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub

Ühiskonnaõpetus

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

.................... 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine........................................................

Ühiskond

46

docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

Ometi tulid sajandi lõpuks enamus riike raskustest välja. (lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Nende inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikuõiguste ja ­vabaduste tunnustamine. Tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. PÕHIMÕTTED: ühiskonna mitmekesisuse hoidja; täiendab parteide tegevust ning ei lase neil liigselt domineerida; mõjutavad poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise.

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

III. Liberaalne mudel ­ sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ­ ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja ­suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine

Ühiskonnaõpetus

18

pdf

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.

Ühiskonnaõpetus

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb

Ühiskonnaõpetus

52

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited ­ Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)