Demokraatia
tuleb kreekakeelsest sõnapaarist “ demos ” – rahvas ja “ kratos ”
– võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile,
kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste
institutsioonide kaudu.
Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates
küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad,
ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas
kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast . Selle
aluseks on
.poliitikute demokraatia., mis eirab
paljuski
demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt
IRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts Mart Laarist Mart Laari tegemistel saab silma peal hoida tema blogis : www.martlaar.ee ja ka läbi Twitteri, kuhu ta
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond
erisuste säilitamine. välis- Tõrjuvad globaliseerumist: Vabadus, tööjõu liikumine, Pigem avatud, kõigil poliitika kaitsetollid, rahvusluse kaitse tugevad majandussuhted, riikidel võrdsed (immigratsioon ), ka organisatsioonide poolt võimalused ja õigused euroskeptilised. Kõrged tollid (immigrandid ) + kristlik demokraatia konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust. Saksamaal sotsiaalne turumajandus Valimised ja valimissüsteeemid (3.3-3.4) · Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Suurbritannia, Kanada o Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik see, kes saab enamiku häältest
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS 89 lg 6) - Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised (PS §97 lg 4) Riigikogu funktsioonid Riigikogu on Eesti parlamentaarse demokraatia olulisim organ, kelle peamine roll on ühiskonnaelu kujundamine • Esindusfunktsioon - Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi Seadusandlik funktsioon - Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) - võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS § 65 p 1) Kontrollifunktsioon - kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle - Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja
põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv energeetika ja keskkonnahariduse arendamises. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA ARENDAMINE 1. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 2. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist. 3. Elanikkonna õiguskaitse
1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.
Kõik kommentaarid