Kellele:
Urmas Lehtsalu
Teema:
Demokraatia
Kellelt:
Kõige
lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu.
Kuidas
mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles
osaleda?
Demokraatias
osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame ,
mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal
pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad
rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti
Otsib Superstaari “ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud
Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna-või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Aga see on ka ,,tähtsatest" asjadest kõik
Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad
Ülikoolid ja teadusasutused on tähtsad institutsioonid. Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel. Demokraatlik on ühiskond siis, kui ettepanekud (otsuste eelnõud) või kandidaadid saavad omavahel vabalt võistelda (konkureerida). Mõttekaaslased peavad saama
Kõik kommentaarid