100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erkimees
Õppematerjali autor
otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu
Eesti õigusloome aluseks on põhiseadus, millega kooskõlas on kõik teised seadused Eestis. Praegusel hetkel parlamentaarse riigikorraga Eesti riigis rakendatakse esindusdemokraatiat, kus rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu. Samas praeguses arenevas ühiskonnas ongi nii arukam, sest otsese demokraatia vormis jääksid teised eluvaldkonnad soiku. Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Autor: Jako Salla Käesolev artikkel räägib avalikust teenistusest kui avatud ja suletud süsteemist, tippjuhist kui sidemete loojast, motivatsioonist ja töökeskkonnast, erasektori populaarsusest, õigete inimeste õigetesse ametisse saamisest.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
aktiivsemad vastajad. Ankeetküsitlusel said osaleda kõik kodanikud, kes olid täisealised ehk siis vähemalt 18 aastased. Järgmisena võeti vaatluse alla analüüsivad küsimused. Esimeseks küsimuseks oli, kas arvate, et Riigikogu valimistest osavõtt on pigem iga kodaniku kohustus kui õigus? Selle küsimuse eesmärgiks oli mõista iga vastaja arusaama valimistest ning sellest tegevusest kui demokraatia alusest. Sealt edasi läksid küsimused spetsiifilisemaks ning rohkem detailsemaks.. Uuriti, miks ei ole inimesed valimas käinud , ning lisati avatuid küsimusi. Selline uurimismeetod tundub üldise teemaga hästi haakuv. Selle meetodi plussiks saab lugeda kiirust ja laia vastajaskonda. Samamoodi on see meetod anonüümne ja tänu sellele on inimesed vastuvõtlikumad ning valmis ausamalt vastama. Miinuseks võib lugeda küsimuste piiratust
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid