Demokraatia ja totalitaarne režiim (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia ?
  • Kust need sõnad pärinevad ?
  • Mis oli Vana-Kreekas polis ?
  • Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia ?
  • Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus ?
  • Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks ?
  • Mis on Kreeka linnades akropol ?
  • Miks on vaja ära käia Ateena akropolil ?
  • Kuidas toimis Ateena kodanik, kui tal oli vaja ära teha mingi töö ?
  • Kust pärineb omadussõna platooniline ja mida see tähendab (näiteks platooniline armastus) ?
  • Kui vana on tänapäeva euroopalik demokraatia ?
  • Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad ?
  • Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus ?
  • Kust pärineb sõna parlament ?
  • Mida see sõna tähendab ?
  • Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis, Prantsusmaal ja Ühendatud Kuningriigis ?
  • Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv ?
  • Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste ?
  • Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud Eestis praegu kehtivat seadusandlust ?
  • Kuidas seda seaduste kogu nimetatakse ?
  • Mis on kapitalism ja kes on kapitalist ?
  • Millega ta tegeleb ?
  • Kuidas see käib ?
  • Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks ?
  • Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema ?
  • Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks ?
  • Kes on Eestis tsentristide juht ?
  • Mida tähendab sõna ultra ?
  • Kelle kohta seda võib tarvitada ?
  • Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel ?
  • Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist ?
  • Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks ?
  • Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu) ?
  • Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele) ?
  • Millal lähed esimest korda valima sina ?
  • Kellele teeb meie president tavapäraselt ettepaneku moodustada valitsus ?
  • Millise ministri kohta öeldakse portfellita minister ?
  • Kes on praegu Eesti Vabariigi haridusminister ?
  • Kus asub meie haridusministeerium ?
  • Kes on praegu Eesti Vabariigi välisminister ?
  • Kus asub meie välisministeerium ?
  • Kes juhib praegu Eesti Vabariiki ?
  • Millise haldusalaga tegeleb meie riigis sotsiaalminister ?
  • Kes juhib praegu Ühendatud Kuningriiki ?
  • Kuhu me oma saadikuid valime ?
  • Kes on praegu Tallinna linnapea ?
  • Millist erakonda ta esindab ?
  • Millistes Euroopa riikides on riigipeaks (mitte riigi juhiks) monarh ?
  • Kust pärinevad sõnad keiser ja tsaar ?
  • Milline vahe nendel kahel sõnal on ?
  • Miks kasutasid kommunistid nii ohtralt sõnu nõukogu ja nõukogude ?
  • Kuidas ütled eestikeelsete sõnadega totalitaarne reziim ?
  • Milline vahe on mõistetel sotsialism ja kommunism ?
  • Mis nimetavad end kommunistlikuks ?
  • Millisel maal sündis fasism ja kes oli selle ideoloogia aluspanija ?
  • Milliseid ühiseid jooni oli kommunistlikul Venemaal ja natslikul Saksamaal ?
  • Mis on GULAG ja kust see sõna tuleb ?
  • Millega sai hakkama Herostratos 356.a. eKr Efesose linnas ?
  • Kust tuleb sõna HOLOKAUST ja mida me selle sõna all mõtleme lähiajaloost kõneldes ?
  • Kes totalitaarsete reziimide ninameestest on enim mõjustanud Eesti saatust ?
  • Mida tead raamatust ,,Mein Kampf" ?
  • Mida sina saad teha selle heaks, et totalitaarne reziim Eestis kunagi ei korduks ?
 
Säutsu twitteris
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele ( arstiabi , õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud . Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku. Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on mõjutanud pea et kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks.
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA
Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. režiimina esines demokraatia juba antiikajal . Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite ( Pheidias ), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2.

Herm Periklese büstiga. Vatikan . Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München
Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA , mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule.
Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks.
Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum , Napoli . Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes “Türannitapjate” teise variandi , millest sai Ateena demokraatia sümbol.

Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste – türannia. Türann oli poliitik , kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike- Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand .
__________
1 strateeg – väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium , millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki
2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - ‘neitsi’),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - ‘kõik’) Roomas, kuid ka Pariisis
3odeion – varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale
4Platon (u 428-348 eKr) – kreeka suurimaid filosoofe, Sokratese õpilane, filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; tema ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle tarmukaid ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna ‚platooniline’: platooniline armastus (ainult hingeline , ideeline)
5 Aristoteles (384-322 eKr) – antiikaja suurim mõtleja, Platoni õpilane; süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele ( loogika jt); Aleksander Suure eraõpetaja; eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad?
2. Mis oli Vana-Kreekas polis ?
3. Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia?
4. Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus?
5. Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks? Kas tema seisukohtades oli ka puudusi?
6. Mis on Kreeka linnades akropol ?
7. Miks on vaja ära käia Ateena akropolil ?
8. Kuidas toimis Ateena kodanik, kui tal oli vaja ära teha mingi töö?
9. Kust pärineb omadussõna platooniline ja mida see tähendab (näiteks platooniline armastus)?
10. Kui vana on tänapäeva euroopalik demokraatia?
11. Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 – 1799 toimunud revolutsiooni SUUREKS ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata?
12. Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni?

II
EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS
Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj. juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau ' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.
Tundmatu autor. Montesquieu ’ portree. Quentin de La Tour. J. J. Rousseau’ portree.

Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on KOLME VÕIMU LAHUSUS : seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj. esimest korda kirja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Demokraatia ja totalitaarne režiim #1 Demokraatia ja totalitaarne režiim #2 Demokraatia ja totalitaarne režiim #3 Demokraatia ja totalitaarne režiim #4 Demokraatia ja totalitaarne režiim #5 Demokraatia ja totalitaarne režiim #6 Demokraatia ja totalitaarne režiim #7 Demokraatia ja totalitaarne režiim #8 Demokraatia ja totalitaarne režiim #9 Demokraatia ja totalitaarne režiim #10 Demokraatia ja totalitaarne režiim #11 Demokraatia ja totalitaarne režiim #12 Demokraatia ja totalitaarne režiim #13 Demokraatia ja totalitaarne režiim #14 Demokraatia ja totalitaarne režiim #15 Demokraatia ja totalitaarne režiim #16 Demokraatia ja totalitaarne režiim #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Väga väga põhjalik konspekt demokraatia kohta, kus see tekis ja osa ajaloos ning totalitaarse režiimi kohta.
Demokraatia , totalitaarne režiim , ajalugu , ANTIIKAJA DEMOKRAATIA

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
pdf
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
21
doc
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
89
doc
Ajalugu
35
doc
11-klassi ajalooeksam
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
147
docx
Eesti XX sajandi algul





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !