50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkaie
Õppematerjali autor
soovidega. Ei ole pahatahtlikku kirumist valla asjade üle. Näiteks võin tuua, et talviti, kui inimesed on lumevangis, siis vallavanem aitab neid kenasti hädast välja, mitte ei käsi ise labidaga teed lahti ajada. Inimesed peavad küll valda maksma teatud summasid, aga see on paika pandud riigi poolt, mitte valla endi. Ühesõnaga ei ole nii, et vallavanem ütleb, et see aasta peavad kõik maha panema 5 vagu kartulit. Inimesed otsustavad ise palju neil vaja on. Kuna meie riigis on demokraatia, siis tuleb olla sellega rahul. Usun, et diktatuur oleks veel hullem. Meile meeldib elada vabalt ja otsustada ise enda elu üle, mitte, et keegi ette dikteerib, kuidas elada. Kindlasti ma ei saa nüüd kindlalt öelda, et kumb parem valitsemisvorm on, kuna ma ei ole isiklikult diktatuuri kogenud rangemal viisil, nagu on seda mujal maailmas. Tuleb olla rahul sellega mis on, sest muu võib olla veel hullem.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA.....................................................................................
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu
otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu
otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu
Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima! moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning ma ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kuima valetan ja mees teeb seepeale midagi halba, jääb see minu südametunnistusele. Samas, kui olen rääkinud tõtt, olen igal juhul süüst vaba. 3. Eetika on liiga paindumatu, mis ei lase lahendada absoluutsete reeglite vahelisi konflikte. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Rahva valitsemine rahva enda poolt ja rahva heaks. Krk demos-rahvas, kratos- võim Üks võimu vorme mida iseloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi ametlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? “Rahva” mõiste on olnud erinevatel aegadel erinev: Varased kreeka autorid kasutasid demos’t enamasti tähenduses paljud e halvemas olukorras olevad ja enamasti omandita
13. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 14. Tooge näide kohustuste konfliktist? Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 15. Milles seisneb nn tegude tagajärgede probleem ja kuidas C. I. Lewis seda leevendas? 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud. Näiteks ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid