5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjan.jurimaa
Õppematerjali autor
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
rahvastikku analüüsida. Ühel juhul lähtutakse inimese loomulikust (sünnipärastest) omadustest vanus, sugu, rahvus, rass. Teisel juhul aga elu käigus omandatud joontest elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase. Rahvastiku jaotust teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Demograafilistest uurimustest ilmneb, kui palju on riigis lapsi, tööealisi inimesi ja vanureid, kui palju on mehi ja naisi, palju elab rahvast linnas, palju aga maal. Demograaafid uurivad ka seda, kui palju inimesi aastate lõikes sünnib ja sureb ning palju ühest paikkonnast teise siirduvad. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab, et rahva arv väheneb inimesi sureb
Kellest ühiskond koosneb? Nimi: RICHARD-SVEN RIVIK 1. Seleta mõisted: Demograafia- rahvastikuteadus (uurib rahvastiku suurust, rahvastiku andmeid Iive- mingi piirkonna rahvaaru muutumine kindla aja jooksul Negatiivne iive- iive, kus rahvaarv väheneb Positiivne iive- iive, kus rahvaarv kasvab Rahvus- identiteet, mida iseloomustab keel, kultuur, usk ja muud tegurid Integratsioon- samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed Ülalpeetavad- see, keda või mida peetakse majanduslikult ülal
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne
Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin, statistika, ajalugu Mõisted: rahvastik- milline on vaadeldava piirkonna rahva koosseis rahvaarv kui palju elanikke on teatud vaadeldaval alal. rahvastiku koosseis ehk struktuur rahvastiku jaotumus mingil ajahetkel mingil kindla rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis, elukutse vms loomulik iive mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed. perekond ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus. põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused:
10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. 13. Demograafia – Rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku vähenemist, suurenemist, struktuuri ja liikumist. 14. Iive – rahvaarvu muutumine sündide-surmade ja rände tagajärjel. 15. Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib. 16. Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil,
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu
Iseseisev töö Küsimused 1.2. peatüki lõpus. Töövihik 7-10 1.3. Kellest ühiskond koosneb Eelkõige inimestest ühiskond on inimeste kooselu korrastatud vorm Kas on oluline, kui palju on blondiine kui palju brünette? Vanus, sugu, rahvus, rass Elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikust lähemalt Demograafia rahvastikuteadus Rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvastiku iive on + või - Eesti iive on negatiivne Mõisted rahvus ja rahvas venelased (351178), ukrainlased (29012), valgevenelased (17241), soomlased (11837) tatarlased (2582), lätlased (2330) jne Mis on migratsioon? Migratsioon on inimeste liikumine ühest riigist teise riikidevaheline ränne Vähe on jäänud riike, kus elab vaid üks rahvus. Eesti on paljurahvuseline riik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid